Antimikroobikumiresistentsus on mikroorganismide võime püsida elus vaatamata ravile antimikroobsete ainete, eelkõige antibiootikumidega. Sellel on otsene mõju inimeste ja loomade tervisele ning sellega kaasneb suur majanduslik koormus, kuna haiguse tõttu suurenevad ravikulud ja väheneb tootlikkus. Antimikroobikumiresistentsuse tõttu sureb ELis hinnanguliselt 33 000 inimest aastas. Hinnangute kohaselt läheb antimikroobikumiresistentsus ELile tervishoiukuludena ja tootlikkuse vähenemise tõttu maksma 1,5 miljardit eurot aastas.
Missioonikirjas volinik Stella Kyriakidesele on välja toodud vajadus võidelda suure nakkusohuga haiguste sagenemise või taaspuhkemise vastu, rõhutades vajadust keskenduda antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks mõeldud Euroopa terviseühtsuse tegevuskava täielikule rakendamisele ja teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et saavutada üleilmne kokkulepe seoses antimikroobikumide kasutamise ja neile ligipääsuga.
- Video – ELi tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (kättesaadav kõigis ELi keeltes)
ELi terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks
2017. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu ELi terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks, nagu nõudsid ELi liikmesriigid nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldustes. See tugineb 2011. aasta tegevuskavale (vt allpool), selle hindamisele, tagasisidele antimikroobikumiresistentsust käsitleva Euroopa Komisjoni tegevuskava kohta ja avalikule konsultatsioonile.
Kava kesksed eesmärgid toetuvad kolmele põhisambale:
- ELi muutmine parima tava piirkonnaks
- teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine
- üleilmse tegevuskava kujundamine
Komisjon on kava esimesed tulemused juba vastu võtnud, näiteks ELi suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius (kättesaadavad kõigis ELi keeltes). Suuniste eesmärk on vähendada antimikroobikumide väärkasutamist ja edendada nende mõistlikku kasutamist inimtervishoius. Need on suunatud kõigile asjaosalistele, kes vastutavad antimikroobikumide kasutamise eest või kellel on selles oma osa. Sellega täiendatakse ELi suuniseid antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomatervishoius.
Euroopa Komisjon esitab kaks korda aastas 2017. aasta ELi antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava kohta eduaruande.
Alates rakendamisest on 2017. aasta tegevuskavas tehtud olulisi uuendusi, et tõhustada veelgi ELi jõupingutusi antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses, näiteks:
25. novembril 2020 võttis komisjon vastu Euroopa ravimistrateegia, milles käsitletakse mitut antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemi, sealhulgas antimikroobikumide uurimisse tehtavate investeeringute kesisust ja antibiootikumide väärkasutamist. Strateegia hõlmab ka meetmeid tervishoiutöötajate ja Euroopa kodanike teadlikkuse suurendamiseks antimikroobikumiresistentsuse kohta.
2020. aasta novembris avaldati uus komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1729 zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobikumiresistentsuse seire ja aruandluse kohta. Otsus põhineb uusimatel teaduslikel arvamustel ja selles käsitletakse teadaolevaid rakendamisprobleeme ning samal ajal tagatakse teaduslik käsitus ja antimikroobikumiresistentsuse edasiste suundumuste hindamise järjepidevus.
Euroopa Komisjon lõi 2021. aasta septembris ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA), et ennetada ja avastada tervisega seotud hädaolukordi ning neile kiiresti reageerida. HERA aitab andmeid kogudes ja vajalikku reageerimissuutlikkust luues ennetada ohte ja võimalikke tervisekriise. HERA võimaldab hädaolukordadeks välja töötada, toota ja levitada ravimeid, vaktsiine ja muid meditsiinilisi vastumeetmeid (nt kaitsekindad ja maskid), millest koroonaviirusele reageerimise esimeses etapis sageli puudust tunti.
Programmiga „EL tervise heaks“ 2021–2027 esitati ELi vastus COVID-19 pandeemiale, millel on olnud suur mõju meditsiini- ja tervishoiutöötajatele, patsientidele ja tervishoiusüsteemidele Euroopas. 5,1 miljardi euro suuruse eelarvega on see programm rahaliste vahendite poolest kõigi aegade suurim terviseprogramm. Programmist „EL tervise heaks“ antakse rahalisi vahendeid ELi riikidele, tervishoiuorganisatsioonidele ja vabaühendustele, sealhulgas selliste kiireloomuliste tervishoiuprioriteetide jaoks, mis vähendavad antimikroobikumiresistentsete nakkuste arvu ja suurendavad vaktsineerituse määra.
2020. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia „Talust taldrikule“, mille abil kujundada ELi teed kestlike toidusüsteemide suunas. Selle eesmärk on vähendada 2030. aastaks põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ette nähtud antimikroobikumide kogumüüki ELis 50%. Selle eesmärgi saavutamist toetatakse uue määruse (EL) 2019/6 (veterinaarravimite kohta) ja määruse (EL) 2019/4 (ravimsööda kohta) rakendamisega. Need määrused sisaldavad mitmesuguseid meetmeid, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu ning edendada antimikroobikumide mõistlikumat ja vastutustundlikumat kasutamist loomadel.
Kui loomade heaolu on suurem, on loomad tervemad, väheneb vajadus ravimite järele ning säilib elurikkus. Komisjon vaatab läbi loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, et viia need vastavusse uusimate teaduslike tõenditega, laiendada nende kohaldamisala, lihtsustada jõustamist ja tagada lõppkokkuvõttes loomade heaolu kõrgem tase.
2019. aasta märtsis võttis komisjon vastu strateegilise lähenemisviisi ravimitele keskkonnas. Selle eesmärk on tegeleda nii inim- kui ka veterinaarravimite olelusringi kõigi etappide keskkonnamõjuga alates kavandamisest ja tootmisest kuni kasutamise ja kõrvaldamiseni. Strateegilise lähenemisviisi mitme meetme eesmärk on aidata kaasa ELi terviseühtsuse tegevuskava eesmärkide saavutamisele.
- Viimane eduaruanne kõnealuse strateegilise lähenemisviisi rakendamise kohta
Komisjon teeb koostööd ka rahvusvaheliste partneritega, nagu Maailma Terviseorganisatsioon, eelkõige selle Euroopa piirkondlik büroo, et toetada liikmesriike antimikroobikumiresistentsuse üleilmsete suuniste rakendamisel seoses antimikroobikumiresistentsuse vältimise, nakkuste ennetamise ja tõrje ning teadlikkuse suurendamisega.
ELi antimikroobikumiresistentsusega tegelev terviseühtsuse võrgustik
ELi antimikroobikumiresistentsusega tegelev terviseühtsuse võrgustik, mida juhib Euroopa Komisjon, koosneb inimtervishoiu, loomatervise ja keskkonnavaldkonna valitsusekspertidest, ELi teadusasutustest (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)) ning komisjoni ekspertidest. Võrgustiku kaks korda aastas toimuvatel koosolekutel saavad selle liikmed esitleda riiklikke tegevuskavasid ja strateegiaid ning hoida üksteist kursis oma edusammudega, jagada parimaid tavasid, arutada poliitikavariante ning koostöö ja tegevuse koordineerimise tõhustamise võimalusi.
Teave isikuandmete töötlemise ja kaitse kohta, mida kohaldatakse antimikroobikumiresistentsuse terviseühtsuse võrgustiku koosolekute raames, on esitatud asjaomases isikuandmete kaitse avalduses.