ELi tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks

Antimikroobikumiresistentsus

Antimikroobikumiresistentsus on mikroorganismi võime jääda ellu või kasvada vaatamata sellisele mikroobivastasele ainele, mis tavaliselt hävitab selle mikroorganismi või pärsib selle kasvu. Antimikroobikumiresistentsus põhjustab ELis/EMPs igal aastal üle 35 000 surmajuhtumi. Antimikroobikumiresistentsusega kaasnevad ka märkimisväärsed kulud, sealhulgas tervishoiusüsteemidele.

2019. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) antimikroobikumiresistentsuse üheks kümnest suurimast inimkonda mõjutavast üleilmsest rahvaterviseohust. 2022. aasta juulis tunnistasid komisjon ja liikmesriigid, et antimikroobikumiresistentsus on üks kolmest peamisest prioriteetsest terviseohust.

Üldiselt nähtub viimastest andmetest, et peaaegu kõigi bakteri ja antimikroobikumiresistentsuse kombinatsioonide nakkus- ja surmajuhtumite arv kasvab märkimisväärselt, eriti tervishoiuasutustes.

• Ligikaudu 70% antibiootikumiresistentsete bakteritega nakatumise juhtudest olid tervishoiuteenustega seotud nakatumised.
• Antimikroobikumiresistentsuse jätkuv kasv põhjustaks maailmas igal aastal hinnanguliselt 10 miljonit surmajuhtumit ja vähendaks maailma sisemajanduse koguprodukti 2–3,5% võrra.
• aastaks võib see maailmamajandusele maksma minna kuni 100 triljonit USA dollarit.

Lisateave:

• 2022: Ülevaatearuanne liikmesriikide terviseühtsuse põhimõttest lähtuvatest riiklikest antimikroobikumiresistentsuse vastastest tegevuskavadest

ELi meetmete tõhustamine

13. juunil 2023 võttis nõukogu vastu soovituse antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete tõhustamise kohta terviseühtsuse põhimõtte raames

• Teabeleht
• Küsimused ja vastused
• Avaldus

Euroopa Parlament võttis 1. juunil 2023 vastu resolutsiooni ELi meetmete kohta antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks.

26. aprillil 2023 võttis Euroopa Komisjon ravimialase paketi osana vastu nõukogu soovituse ettepaneku antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete tõhustamise kohta terviseühtsuse põhimõtte raames, millele oli lisatud komisjoni talituste töödokument.

• Pressiteade

Nõukogu soovituse ettepanekuga laiendatakse ja täiendatakse 2017. aasta ELi terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks terviseühtsuse spektri kõigis kolmes mõõtmes, et maksimeerida koostoimet ning saavutada tugev ja tõhus reaktsioon antimikroobikumiresistentsusele kogu ELis.

Nõukogu soovituse ettepaneku eesmärgid on järgmised:

• tõhustada ELi terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks;
• tugevdada antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide tarbimise järelevalvet ja seiret;
• parandada nakkuste ennetamist ja tõrjet;
• hõlbustada antimikroobikumiresistentsuse vältimist ja antimikroobikumide mõistlikku kasutamist;
• soovitada eesmärgid antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide tarbimise kohta inimtervise valdkonnas;
• parandada teadlikkust, haridust ja koolitust;
• toetada teadus- ja arendustegevust ning stiimuleid innovatsiooniks ning juurdepääsuks antimikroobikumidele ja muudele antimikroobikumiresistentsusega seotud meditsiinilistele vastumeetmetele;
• tihendada koostööd;
• tõhustada üleilmseid meetmeid.

Ettepaneku koostamiseks saadi teavet järgmiste konsultatsioonide, uuringute ja aruannete põhjal:

• tagasisidekorje teemal „Antimikroobikumiresistentsus – soovitus võtta lisameetmeid“, mis kestis 24. veebruarist 2022 kuni 24. märtsini 2022 ja mille käigus saadi 161 ainulaadset vastust ja 28 asjakohast dokumenti;
• uuring ELi antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava tulevikukindluse analüüsi kohta, i) et teha kindlaks antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse praegused ja tulevased probleemid ja võimalused ning teha kindlaks ELi tegevusvaldkonnad ning ii) teha esialgne tulemuste hindamine 2017. aasta antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava mõne tegevuse kohta;
• kaks uuringut, millega toetatakse komisjoni talitusi i) antimikroobikumiresistentsuse vastu varude kogumise võimaluste uurimisel ja ii) antimikroobikumiresistentsusega seotud meditsiiniliste vastumeetmete turule toomisel;
• arvamus teemal „Antimikroobikumiresistentsuse haldamine kogu tervishoiusüsteemis“, mille koostas sõltumatu eksperdirühm tõhusate tervishoidu investeerimise viiside kohta;
• ülevaatearuanne liikmesriikide terviseühtsuse põhimõttest lähtuvatest riiklikest antimikroobikumiresistentsuse vastastest tegevuskavadest;
• 2022. aasta Eurobaromeetri antimikroobikumiresistentsuse uuringu tulemused;
• ELi antimikroobikumiresistentsusega seotud terviseühtsuse võrgustiku allrühma aruanne.

2017. aasta ELi terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks

2017. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu ELi terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks, nagu nõudsid ELi liikmesriigid nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldustes.

Kava kesksed eesmärgid toetuvad kolmele põhisambale:

1. ELi muutmine parima tava piirkonnaks
2. teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine
3. üleilmse tegevuskava kujundamine

Kavas on esitatud üle 70 meetme, mis hõlmavad inimeste ja loomade tervist ning keskkonda ning mille edenemist jälgitakse korrapäraselt.

Tegevuskava rakendamise raames võttis komisjon vastu ELi suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius. Suuniste eesmärk on vähendada antimikroobikumide väärkasutamist ja edendada nende mõistlikku kasutamist inimtervishoius. Need on suunatud kõigile asjaosalistele, kes vastutavad antimikroobikumide kasutamise eest või kellel on selles oma osa. Nendega täiendatakse ELi suuniseid antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta loomatervishoius.

2017. aasta antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava vastuvõtmise ja komisjoni ettepaneku (nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete tõhustamist terviseühtsuse põhimõtte raames) vastuvõtmise vahelisel ajal on mõned olulised algatused aidanud veelgi tugevdada ELi reageerimist antimikroobikumiresistentsusele.

Need on:

• tegevuskava – strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas;
• strateegia „Talust taldrikule“;
• nullsaaste tegevuskava;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, milles käsitletakse veterinaarravimeid;  
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/4, milles käsitletakse ravimsööta;
• komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1729 ja
• Euroopa ravimistrateegia.

Antimikroobikumiresistentsuse valdkonna jaoks pakuvad rahastust nii programm „EL tervise heaks“ kui ka programm „Euroopa horisont“.  

Komisjoni eelmine tegevuskava (2011–2016)

Komisjoni 2011. aasta antimikroobikumiresistentsusest tulenevate ohtude vastane tegevuskava sisaldas 12 meedet koos ELi liikmesriikidega rakendamiseks ja selles määrati kindlaks seitse valdkonda, kus meetmeid oli kõige rohkem vaja:

• antimikroobikumide asjakohase kasutamise tagamine nii inimeste kui loomade puhul;
• mikroobidest põhjustatud infektsioonide ja nende leviku vältimine;
• uute efektiivsete antimikroobikumide või ravialternatiivide väljatöötamine;
• koostöö rahvusvaheliste partneritega antimikroobikumiresistentsusest tulenevate ohtude ohjamiseks;
• seire- ja järelevalve parandamine meditsiinis ja veterinaarias;
• teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine;
• teabevahetuse, hariduse ja koolituse täiustamine.

2016. aasta oktoobris komisjoni poolt avaldatud tegevuskava hindamine ja avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastused on näidanud, et sellel on selge lisaväärtus, mis sümboliseerib poliitilist pühendumust, soodustab liikmesriikides mitmete meetmete võtmist ning on aidanud tugevdada rahvusvahelist koostööd. Tegevuskava pakub ka raamistikku, millega hallata ja koordineerida antimikroobikumiresistentsuse alaseid meetmeid rahvusvahelisel tasandil seire ja järelevalve ning teadusuuringute ja arendustegevuse vallas. Selles teabelehes võetakse kokku hindamise peamised punktid.

Lisaks on olemas välisaruanne antimikroobikumiresistentsusest tulenevate ohtude vastu võitlemise Euroopa Komisjoni tegevuskava hindamise kohta (ja selle lisad).

Enne seda hindamist avaldati 2015. aasta veebruaris antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava (2011–2016) eduaruanne, mis näitas selle probleemi lahendamiseks võetud meetmete hetkeseisu.

Komisjon koostas ka teekaardi (ajakohastatud 2016. aasta novembris) vormis üksikasjaliku ülevaate tegevuskavaga hõlmatud 12 meetme kohta, hõlmates tegevuseesmärke, konkreetseid tegevusi ja tähtaegu.

ELi antimikroobikumiresistentsusega tegelev terviseühtsuse võrgustik

Antimikroobikumiresistentsusega tegelev terviseühtsuse võrgustik, mida juhib Euroopa Komisjon, koosneb inimtervishoiu, loomatervise ja keskkonnavaldkonna valitsusekspertidest, asjaomastest ELi teadusasutustest sidusrühmadest ning komisjoni ekspertidest. Selle ülesanne on tõhustada antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse alase poliitika koordineerimist ja dialoogi ELi institutsioonide inimtervise-, veterinaar- ja keskkonnasektori, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. Võrgustik kohtub tavaliselt kaks korda aastas.

Teadlikkuse suurendamine

Antimikroobikumiresistentsuse alase teadlikkuse suurendamiseks käivitas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) Euroopa antibiootikumipäeva, mille eesmärk on pakkuda platvormi ja tuge riiklikele kampaaniatele antibiootikumide mõistliku kasutamise kohta. Aastate jooksul on Euroopa antibiootikumipäev, mida tähistatakse igal aasta novembris koos WHO korraldatava üleilmse antimikroobikumidealase teadlikkuse suurendamise nädalaga, muutunud üleilmseks platvormiks, mis teeb kooskõlas komisjoni terviseühtsuse põhimõttega antimikroobikumiresistentsuse suhtes koostööd paljude väljaspool ELi asuvate riikide ja asjaomaste sidusrühmadega.