Skip to main content
Public Health

Kuigi elundite siirdamine on üha levinum ravimeetod, piirab selle kasutamist elundite vähene kättesaadavus.

Neerud on kõige sagedamini siirdatav elund, mis on lõppstaadiumis olevate neeruhaiguste puhul suureks abiks. Muud sagedamini siirdatavad elundid on maks, kopsud ja süda, kuid siirdada on võimalik ka peensoolt ja kõhunääret ning pidevalt töötatakse välja uusi siirdamisliike.

Surmajärgselt on võimalik annetada kõiki elundeid, elusdoonoritel on võimalik annetada üks neer või osa maksast.

2017_infographic_obtc.jpg

Õigusaktid

Elundite siirdamise standardite õigusraamistik on sätestatud direktiivis 2010/53/EL (ELi elundidirektiiv).

Direktiiviga kehtestatakse elundite kvaliteedi- ja ohutusstandardid ning see hõlmab kõiki siirdamisprotsessi etappe – annetamine, hankimine, uurimine, käsitsemine ja jaotamine.

Direktiivi kui põhiakti rakendamise hõlbustamiseks on komisjon teinud ELi liikmesriikide ametiasutustega tihedat koostööd ja vastu võtnud komisjoni direktiivi 2012/25/EL, millega kehtestatakse siirdamiseks ettenähtud inimelundite liikmesriikidevahelist vahetust käsitleva teavitamise kord.

Elundidirektiivi käsitleva komisjoni ettepanekuga kaasnes mõjuhinnang. Kehtivad õigusaktid põhinevad Euroopa Parlamendi resolutsioonil 2007/2210, nõukogu järeldustel nr 15332/07 SAN elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta, komisjoni teatisel KOM(2007) 275 ning elundidoonorlust ja elundite siirdamist käsitleval konsultatsioonil.

Suunised

Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd ekspertasutustega, nagu Euroopa Nõukogu ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), et töötada välja praktilised suunised, mis aitavad siirdamiskeskustel ja hankimisasutustel rakendada kohustuslikku õigusraamistikku.

Koordineerimine ja rakendamine

ELi õigusaktide rakendamise eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused. Euroopa Komisjon kohtub nende asutuste esindajatega korrapäraselt, et hõlbustada teabevahetust, vahetada parimaid tavasid ning olla kindel, et direktiivide rakendamise üksikasjades ollakse ühisel seisukohal.

Pädevate asutuste korrapäraselt korraldatavad küsitlused võimaldavad Euroopa Komisjonil nende õigusaktide rakendamise aruandeid koostada.

Mõnikord võtavad ELi liikmesriikide pädevad asutused vastu avalduse ühist huvi pakkuval või muret tekitaval teemal.

Tegevuskava

„Euroopa elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015): liikmesriikidevaheline tugevdatud koostöö“ aitab ELi liikmesriikidel toime tulla doonorelundite puudusega, tõhustades siirdamissüsteeme ning täiustades siirdamiseks mõeldud elundite kvaliteeti ja ohutust. Tegevuskava abil on liikmesriigid võtnud ühise suuna tõhusama riikliku siirdamisalase tegevuse poole ja see on olnud aluseks paljudele ELi rahastatud meetmetele. Tegevuskava rakendamise ajal (2009–2015) kasvas elundisiirdamiste arv ELis igal aastal 4600 võrra.

ELi rahastatavad meetmed

Euroopa Komisjon rahastab inimpäritolu materjale puudutavaid meetmeid ELi kolmandast terviseprogrammist (2014–2020) ja on seda teinud ka varasemate ELi terviseprogrammide vahendusel. Peamiselt toetatakse projekte ning koos riikide ametiasutustega võetavaid ühismeetmeid. Lisaks on Euroopa Parlament teinud ettepaneku rahastada selles valdkonnas mõnda katseprojekti.

Meetmete eesmärk on toetada ELi kohustuste täitmist ohutuse ja kvaliteedi valdkonnas, kuid need aitavad saavutada ka muid poliitilisi prioriteete, nagu inimpäritolu materjalide kättesaadavuse parandamine ning annetamist ja tarnet toetavate tervishoiusüsteemide tõhustamine. Järgnevalt toome mõned näited hiljutistest meetmetest.

  • Ühismeede FOEDUS – ELi liikmesriikides annetatud elundite vahetamise hõlbustamine
  • EDITH – erinevaid elundidoonorluse ja elundite siirdamise tavasid käsitlev projekt
  • EUDONORGAN – koolitused ja sotsiaalne teadlikkus elundidoonorluse laiema leviku saavutamiseks Euroopa Liidus ja naaberriikides
  • COORENOR – Euroopa algatuse koordineerimine riiklike elundisiirdamisorganisatsioonide vahel
  • ODEQUS – elundidoonorlust käsitlevad Euroopa kvaliteedisüsteemi näitajad ja metoodika
  • Ühismeede ACCORD – üldine koordineerimine elundidoonorluse valdkonnas kogu Euroopa Liidus
  • Ühismeede MODE – vastastikused elundidoonorluse ja elundite siirdamise vahetused: surmajärgse elundidoonorluse ja elundite siirdamise programmide täiustamine ja arendamine
  • EFRETOS – Euroopa raamistik elundite siirdamise tulemuste hindamiseks
  • DOPKI – elundidoonorluse alaste teadmiste suurendamine ja tavade täiustamine
  • ALLIANCE-O – elundidoonorlust ja elundite siirdamist käsitlevate riiklike teadusprogrammide koostööd edendav Euroopa rühm
  • ETPOD – elundidoonorluse Euroopa koolitusprogramm
  • ELIPSY – Euroopa elusdoonorite psühhosotsiaalne jätkutoetus
  • EULOD – elusdoonorlus Euroopas