Mis on digitervishoid (e-tervis)?
Digitervishoid on selliste vahendite ja teenuste kogum, milles kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), et toetada ja täiustada tervishoiu kõiki etappe alates ennetusest ja diagnoosimisest kuni ravi, seire ja terviseseisundi juhtimiseni.
ELis tunnustatakse digitervishoidu kui olulist vahendit, mis:
- suurendab tervishoiu tõhusust,
- parandab ravi kvaliteeti,
- muudab juurdepääsu teenustele võrdsemaks,
- võimestab kodanikke ennetavalt oma tervist juhtima,
- toetab tervishoiutöötajaid nende igapäevatöös.
Digitervishoid on multidistsiplinaarne valdkond, mis koondab tervishoiutöötajaid, teadlasi, poliitikakujundajaid ja tehnoloogiaspetsialiste, kes teevad koostööd, et rakendada innovatsiooni paremate tervisenäitajate ja kestlikumate tervishoiusüsteemide teenistusse.
Digitervishoiu praegune seis ELis
2011. aastal vastu võetud piiriülese tervishoiu direktiiviga (2011/24/EL) tagatakse Euroopa kodanikele piiriüleselt ravi järjepidevus. See tähendab, et kodanikel on juurdepääs teistes liikmesriikides osutatavatele tervishoiuteenustele oma riigiga sarnastel tingimustel.
Direktiiv võimaldab liikmesriikidel vahetada terviseandmeid turvaliselt, tõhusalt ja koostalitlusvõimeliselt ning sellega on loodud alus ohutumatele ja kvaliteetsematele piiriülestele tervishoiuteenustele.
Direktiivi artikliga 14, mis käsitleb e-tervist, loodi e-tervise võrgustik – vabatahtlik võrgustik, mis ühendab liikmesriikide e-tervise eest vastutavaid riiklikke asutusi. E-tervise võrgustik toetab koostööd, usaldust ning ühiste suuniste ja standardite väljatöötamist, et edendada terviseandmete piiriülest vahetamist.
Praegu juurutatakse kõigis ELi riikides kahte elektroonilist piiriülest tervishoiuteenust – digiretseptid ja patsientide koondandmed. Kodanikud saavad juba toimivate teenustega hõlpsasti tutvuda kesksel platvormil Minutervis@EL, mis hõlbustab koostalitlusvõimet ja terviseandmete piiriülest vahetamist.
Juurdepääs terviseandmetele on ELis praegu killustatud. Tervishoiuteenuste osutajad ja asutused koguvad ja säilitavad terviseandmeid eri vormingutes, mistõttu on üksikisikutel ja spetsialistidel raske neile juurde pääseda ja neid jagada. Koostalitlusvõime puudumine põhjustab järgmist:
- patsientidel on piiratud juurdepääs oma terviseandmetele;
- tervishoiutöötajatel võtab patsiendi täieliku haigusloo kättesaamine aega, eelkõige piiriüleselt;
- teadlaste ja poliitikakujundajate juurdepääs anonüümseks muudetud terviseandmetele innovatsiooni, teadusuuringute ja poliitikakujundamise eesmärgil on piiratud, mis takistab tervishoiu arengut.
Kuigi mõned liikmesriigid on digitervishoiu süsteemid kasutusele võtnud, kasutavad teised endiselt paberdokumente ja eraldiseisvaid digisüsteeme. Neid probleeme aitab lahendada uus jõustunud Euroopa terviseandmeruumi määrus, mis on tugeva Euroopa terviseliidu üks keskne element.
Digitervishoiu tulevik ELis
Euroopa terviseandmeruum on tervisespetsiifiline juhtimisraamistik, mis on loodud terviseandmete piiriüleseks jagamiseks Euroopa Liidus ning millega kehtestatakse selged eeskirjad, ühised standardid ja tavad ning digitaristud, nagu Minutervis@EL ja TerviseAndmed@EL, mille eesmärk on parandada tervishoidu.
Euroopa terviseandmeruum võimaldab patsientidel, teadlastel, novaatoritel ja poliitikakujundajatel elektroonilisi terviseandmeid paremini kasutada ning kiirendada ja parandada patsientide ravi ja ohutust, statistikat ja regulatiivseid protsesse.
Euroopa terviseandmeruum on esimene Euroopa andmestrateegiast tulenev ELi ühtne andmeruum konkreetses valdkonnas.
Euroopa terviseandmeruumi lühiülevaade – millega on tegu?
Euroopa terviseandmeruumi kolm peamist eesmärki on:
- anda inimestele võimalus kontrollida oma terviseandmeid ja hõlbustada tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike andmete vahetust kogu ELis (andmete esmane kasutus);
- luua järjepidev, usaldusväärne ja tõhus süsteem terviseandmete kasutamiseks teadusuuringutes, innovatsioonis, poliitikakujundamises ja reguleerivas tegevuses (andmete teisene kasutus);
- aidata luua tervise infosüsteemide tõelist ühtset turgu.
Elektrooniliste terviseandmete esmane kasutus on selliste uute andmete kasutamine, mida kogutakse ja säilitatakse andmebaasis ning mida saab hiljem muudel eesmärkidel taaskasutada (seda nimetatakse teiseseks kasutuseks).
Määruses on sätestatud selged eeskirjad terviseandmete kasutamiseks eesmärgiga parandada tervishoiuteenuste osutamist, teadusuuringuid, innovatsiooni ja poliitikakujundamist.
Uued eeskirjad aitavad kasutada ära terviseandmete ohutu ja turvalise vahetamise, kasutamise ja taaskasutamise potentsiaali ning samal ajal tagatakse nendega täielik ELi kõrgete andmekaitsestandardite järgimine. Kodanikel on kiire ja lihtne juurdepääs oma digitaalsetele terviseandmetele kogu ELis.
Tervishoiutöötajad pääsevad juurde patsiendi ravidokumentidele, kui see on vajalik raviks teises liikmesriigis, ning see võimaldab teha tõenditel põhinevaid otsuseid samal ajal täielikult ELi andmekaitse-eeskirju järgides (andmete esmane kasutus).
Euroopa terviseandmeruumiga luuakse tugev õigusraamistik terviseandmete taaskasutamiseks teadusuuringute, innovatsiooni ja rahvatervise eesmärkidel (andmete teisene kasutus). Andmed aitavad:
- töötada välja elupäästvaid ravimeetodeid,
- töötada välja personaliseeritud ravimeid,
- parandada kriisivalmidust range andmeturbe alusel,
- parandada juurdepääsutingimusi,
- kohaldada põhiõigusi.
Lisaks on eesmärk parandada siseturu toimimist seeläbi, et luuakse ühtne õigus- ja tehniline raamistik tervise infosüsteemide arendamiseks, turustamiseks ja kasutamiseks kooskõlas ELi väärtustega.
Digitervishoidu toetavad ELi platvormid
EL soodustab e-tervise alast koostööd platvormide kaudu, et tugevdada koordineerimist, koostalitlusvõimet ja kvaliteedistandardeid liikmesriikide vahel, edendades ühtset lähenemisviisi digitervishoiule kogu Euroopas.
E-tervise võrgustik on vabatahtlik võrgustik, mis ühendab liikmesriikide määratud e-tervisega tegelevaid asutusi. Võrgustik annab välja mittesiduvaid suuniseid, et toetada liikmesriike terviseinfosüsteemide tehnilise ja semantilise koostalitlusvõime loomisel, mis hõlbustab patsiendiandmete tõhusat ja turvalist piiriülest vahetamist.
Nendes suunistes esitatakse kõrgetasemeline kontseptuaalne struktuur andmete korrastamiseks, mis aitab lahendada Euroopa andmestandardite mitmekesisuse probleemi. Suunistega tagatakse järjepidevus, vähendatakse killustatust ja hoitakse ära jõupingutuste dubleerimine digitervishoiu algatustes.
ELi poolsed digitervishoiu rahastamise võimalused
Euroopa Liit pakub liikmesriikidele digitervishoiu süsteemide täiustamiseks märkimisväärset rahalist toetust.
Digitervishoiu algatuste väljatöötamiseks ja rakendamiseks pakuvad vahendeid mitmesugused ELi rahastamisprogrammid: programm „EL tervise heaks“, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa horisont“, tehnilise toe instrument, taaste- ja vastupidavusrahastu, struktuurireformi tugiprogramm, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), õiglase ülemineku fond, Euroopa Sotsiaalfond.
Tehisintellekt tervishoius
Tervishoius saab tehisintellekt analüüsida suuri andmehulki, leida mustreid ja teha prognoose, aidates tervishoiutöötajatel teha täpsemaid diagnoose ja töötada välja personaalseid ravikavasid. Komisjon on pühendunud tehisintellekti arendamisele ja kasutuselevõtule tervishoius ning samas selle tagamisele, et need tehnoloogiad oleksid ohutud, usaldusväärsed ja Euroopa väärtusi austavad. Selleks teeb komisjon järgmist:
- rahastab teadusuuringuid ja innovatsiooni, et toetada teadusprojekte ja idufirmasid, kes töötavad välja uuenduslikke tervishoiu tehisintellektilahendusi;
- töötab välja õigusraamistiku, mis aitab luua tervishoiu tehisintellektilahendusi ning toetab tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu tervishoius, tagades samal ajal patsiendi ohutuse ja andmekaitse;
- edendab andmete jagamist ja koostööd sidusrühmade vahel, et kiirendada tehisintellektil põhinevate tervishoiulahenduste väljatöötamist.
Rahvusvaheline koostöö
Euroopa Komisjon on pühendunud ülemaailmse koostöö edendamisele digitervishoiu valdkonnas. Komisjon teeb koostööd rahvusvaheliste partneritega, kelle eesmärkide hulka kuulub:
- digitervishoiu lahenduste väljatöötamine,
- tervisenäitajate parandamine,
- ELi väljatöötatud lahenduste ja standardite kasutamine.
Nende standardite hulka kuulub elektrooniliste terviseandmete Euroopa andmevahetuse juhis (EEHRxF), millega lihtsustatakse terviseandmete vahetamist eri riikide vahel.
