Ehkki nakkushaigustesse haigestumine on ELis viimastel aastatel langenud või jäänud varasemale tasemele, ei ole me terviseohtude taasilmumise eest kaitstud. 2009. aasta gripipandeemia (H1N1), 2011. aasta E. Coli haiguspuhang Saksamaal, Ebola viiruse levik Lääne-Aafrikas 2014. aastal, Zika viirus 2016. aastal ja COVID-19 puhang 2020. aastal – need on näited sellest, et rahvusvahelised terviseohud uute nakkuste vormis võivad ilmuda igal ajal.

COVID-19 pandeemia tõi kaasa enneolematu väljakutse rahvatervisele ja meie tavapärasele eluviisile. Piiriüleste terviseohtude vastu võitlemine nõuab head valmisolekut ja kooskõlastatud tegevust nii enne kriisi, selle ajal kui ka pärast seda.

11. novembril tegi Euroopa Komisjon Euroopa terviseliidu loomise raames ettepaneku uue terviseohutuse raamistiku kohta, mis tagaks valmisoleku tulevasteks tervishoiuga seotud probleemideks. Tuginedes koroonaviiruse vastasest võitlusest saadud kogemustele, suurendatakse uue raamistiku alusel ELi ametite rolli valmisoleku- ja reageerimismeetmete koordineerimisel. Loodi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), et valmistuda rahvatervisealasteks hädaolukordadeks ja neile reageerida.

Terviseohtudega tegelemine

Terviseohule reageerimine hõlmab mitmeid elemente:

• ohu, puhangu või kriisi tuvastamine ja kindlakstegemine järelevalve ja seire abil;
• varajase hoiatamise ja teavitamiskanalite olemasolu usaldusväärsete menetluste ja muude vahendite kujul, mida tervishoiuasutused saavad kiiresti ja sihipäraselt teabevahetuseks kasutada.

Asjakohane riskihindamine on peamine element selle üle otsustamisel, kas ja kuidas ohule reageerida. See on eriti oluline rahvusvahelises kontekstis.

Valmisoleku suurendamine on hädavajalik selleks, et vajaduse korral oleks olemas vastav suutlikkus, asjakohased menetlused ja meetmed. Valmisolek on väga oluline selle tagamiseks, et menetlused ja mehhanismid oleksid juba eelnevalt olemas ning et neid saab terviseohu olukorras kodanike kaitsmiseks kiiresti rakendada. Tegelikest sündmustest ja regulaarselt korraldatavatest simulatsiooniõppustest, mis on suunatud olemasolevate menetluste katsetamisele, saadud kogemused annavad väärtusliku panuse valmisolekumeetmete parandamisse ja kohandamisse.

Mõned ohud on pikaajalised ja nõuavad konkreetseid sihipäraseid meetmeid. Järjest süvenev rahvatervise probleem on antimikroobikumiresistentsus, mis nõuab samuti piisavat valmisolekut ja reageerimist. Ka epideemiad, nagu HIV/AIDS, viiruslik hepatiit ja tuberkuloos, nõuavad erilist, koordineeritud ja pikaajalist tähelepanu. Valmis tuleb olla ka terrorirünnakuteks, hübriidohtudeks ja kõigiks inimtegevusest tingitud ja avalikkust ähvardavateks ohtudeks.

ELi piiriülene tegevus

Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid, et tagada koordineeritud reageerimine piiriülestele terviseohtudele, nagu nakkushaigused, bioloogilist ja keemilist päritolu kui ka keskkonnast tulenevad ja teadmata päritolu ohud, mis on ringlusse lastud kas juhuslikult või tahtlikult.

Koroonaviirusest saadud õppetundide valguses oleks kasu ettepanekust, mis käsitleb määrust tõsiste piirüleste ohtude kohta (ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1082/2013/EL), mis annaks ELi tasandil koordineerimiseks suuremad volitused. ELi hädaolukorra väljakuulutamise korral laiendataks koordineerimist ning toetataks kriisiga seotud toodete väljatöötamist, varumist ja hankimist.

Euroopa Komisjon ja ELi ametid, eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kontrollivad ja auditeerivad korrapäraselt pandeemiaks valmisoleku kavasid ELi ja riikide tasandil. Euroopa Komisjon esitab aruanded nende tulemuste kohta ELi riikidele ja Euroopa Parlamendile.

ECDC loob ka tugevdatud ja integreeritud ELi tasandi seiresüsteemi, kasutades tehisintellekti ja muid kõrgtehnoloogilisi vahendeid.

ELi riikidelt eeldatakse paremat aruandlust tervishoiusüsteemide näitajate kohta (nt haiglavoodite kättesaadavus, eriravi ja intensiivravi suutlikkus, väljaõppinud meditsiinitöötajate arv).

ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus

Uus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) parandab Euroopa suutlikkust piiriüleste tervisealaste hädaolukordade ennetamisel, nende avastamisel ja neile reageerimisel. Selle ülesandeks on tugevdada ELi terviseturbe koordineerimist, et tagada peamiste meditsiiniliste vastumeetmete kiire väljatöötamine, tootmine, hankimine ja õiglane jaotamine, ning aidata tugevdada tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise üleilmset struktuuri.

HERA-l on valmisoleku ja kriisi ajal erinevad tööviisid. Valmisolekuetapis suunab HERA investeeringuid ja meetmeid, et parandada uute rahvatervisealaste hädaolukordade ennetamist ja nendeks valmisolekut. Kriisietapis saab HERA kasutada suuremaid volitusi kiireloomuliste otsuste tegemiseks ja erakorraliste meetmete rakendamiseks.

Tugevdatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Ravimiamet

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volitusi suurendatakse, et see saaks toetada Euroopa Komisjoni ja ELi riike eespool nimetatud uute ülesannete täitmisel. Eelkõige kuuluksid ameti pädevusse järgmised meetmed ja ülesanded:

• epidemioloogiline järelevalve reaalajas seiret võimaldavate integreeritud süsteemide kaudu;
• valmisoleku ja reageerimise kavandamine, aruandlus ja auditeerimine;
• mittesiduvate soovituste ja riskijuhtimisvõimaluste andmine;
• võimalus kutsuda kokku ELi abimeeskonnad haiguspuhangute korral ja neid rakendada, et toetada reageerimist kohalikul tasandil liikmesriikides;
• ELi referentlaborite võrgustiku ja inimpäritoluga ainetega seotud võrgustiku loomine.

Euroopa Ravimiameti volitusi suurendatakse, et hõlbustada liidu tasandil koordineeritud reageerimist tervisekriisidele ning võimaldada ravimiametil teha järgmist:

• teostada ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse seiret ja seda leevendada;
• anda teaduslikke nõuandeid ravimite kohta, mis võivad neid kriise põhjustavaid haigusi ravida, ennetada või diagnoosida;
• koordineerida vaktsiinide tõhususe ja ohutuse seirega seotud uuringuid;
• koordineerida kliinilisi uuringuid.

Piiriüleseid terviseohte käsitlev otsus

Peamiseks verstapostiks sidusa ja tugeva ELi terviseohutuse raamistiku loomisel on otsuse 1082/2013 (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) vastuvõtmine. Selle eesmärk on parandada valmisolekut koordineeritud reageerimiseks tervisealastele hädaolukordadele ja tugevdada sellealast suutlikkust.

See õigusakt oli oluline samm edasi ELi terviseohutuse parandamise suunas ning sellega nähakse ette õigusraamistik ELi tasandi koostööks selles valdkonnas kuni uute ettepanekute vastuvõtmiseni. Otsus toetab ELi liikmesriike nende võitluses piiriüleste ohtude vastu ja aitab kaitsta kodanikke võimalike tulevaste pandeemiate ja tõsiste piiriüleste terviseohtude eest, võimaldades:

• suurendada valmisoleku planeerimise suutlikkust ELi tasandil, parandades koordineerimist ning heade tavade ja teabe jagamist riiklike valmisolekukavade kohta;
• hallata kiirhoiatussüsteemi teadete edastamiseks selliste tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, mille puhul on vaja koordineeritud reageerimist liidu tasandil – varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem;
• parandada riskihindamist ja -juhtimist seoses piiriüleste terviseohtudega;
• kehtestada vajalik kord meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning meditsiiniliste vastumeetmete kasutuselevõtmise mehhanismid;
• paremini koordineerida reageerimist ELi tasandil, andes terviseohutuse komiteele selged õiguslikud volitused koordineerida riikide reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele, riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist, et anda üldsusele ja tervishoiutöötajatele sidusat ja koordineeritud teavet;
• edendada rahvusvahelist koostööd ja üleilmseid meetmeid.