Viimastel aastakümnetel on nakkushaiguste määr ELis üldiselt langenud või püsinud stabiilsena. Enamik surmajuhtumeid ELi riikides on tingitud mittenakkuslikest haigustest, nagu vähktõbi ja südame-veresoonkonna haigused. Nakkushaigused võivad siiski tekitada tõsiseid rahvaterviseprobleeme, nagu on näidanud koroonaviiruse pandeemia. Üleilmastunud maailmas jõuavad haigused ühest riigist teise väga kiiresti.

Terviseohtude varajane avastamine nõuab pidevat ranget seiret ning varajase hoiatamise ja reageerimise mehhanisme. EL on loonud struktuurid, mis võimaldavad kiiret teabevahetust liikmesriikide tervishoiuasutuste ja üleilmsete organite, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni vahel, et avastada oht nii kiiresti kui võimalik.

Nakkushaiguste ja muude terviseohtude seire

Seiresüsteemid võimaldavad koguda nakkushaigustega seotud suundumuste jälgimiseks vajalikku teavet ning kindlaks teha riskitegureid ja sekkumist vajavaid valdkondi. Kogutud teabel põhineb nii prioriteetide seadmine, tegevuste kavandamine, ennetusprogrammide rakendamine ja nende jaoks vahendite eraldamine kui ka nende programmide ja muude kontrollimeetmete hindamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2119/98/EÜ loodi esialgselt nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja tõrje võrgustik.

Hiljem otsus nr 2119/98/EÜ tühistati ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsusega nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. Selle uue otsusega taaskäivitati ka nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogilise seire võrgustiku töö. Sellesse võrgustikku kuuluvad komisjon, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning riiklikul tasandil epidemioloogilise seire eest vastutavad pädevad asutused. Seda haldab ja koordineerib ECDC.

Otsusega nr 1082/2013/EL antakse komisjonile volitused koostada ja ajakohastada nakkushaiguste ja seonduvate terviseküsimuste (nagu antimikroobikumiresistentsus) loetelu, et tagada nende hõlmamine epidemioloogilise seire võrgustikuga. Komisjon kehtestab ka iga nakkushaiguse kohta haigusjuhtude määratlused, mida liikmesriigid kasutavad seireks ja ECDC-le aruannete esitamiseks, tagades seega kogutud andmete võrreldavuse ja ühitatavuse liidu tasandil.

Läbivaadatud nakkushaiguste loetelu

Komisjon võttis 2018. aasta juunis vastu rakendusotsuse, millega ajakohastatakse ELi epidemioloogilise seire võrgustiku kaudu jälgitava ligikaudu 50 nakkushaiguse loetelu. Uus loetelu hõlmab hiljuti levima hakanud või taaslevivaid nakkushaigusi, nagu Chikungunya viirushaigus, denguepalavik, neuroborrelioos ja Zika viirushaigus. Otsusega muudeti ka haigusjuhtude määratlusi mitme muu nakkushaiguse ja nendega seotud terviseküsimuste puhul, nagu antimikroobikumiresistentsus ja tervishoiuteenustega seotud nakkused. Loetelu on kooskõlas uusimate teaduslike andmetega, mis on koostatud ECDC abi ja eksperditeadmistega. See vastab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) klassifikatsioonidele.

Muud liiki ohtude puhul on riskiprofiili suundumuste ja muutuste seire jaoks vaja eri lähenemisviise. Komisjon hoiab kontakti asjaomaste ELi ametite ja ELi liikmesriikide ametiasutustega, et tagada valmisolekukavade sobivus muutuvate ohtudega toimetulekuks.

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (EWRS)

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem on otsuse 1082/2013/EL artikliga 8 loodud ELi tasandi kiirhoiatussüsteem teadete edastamiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. See konfidentsiaalne veebipõhine süsteem võimaldab Euroopa Komisjonil ja riiklikul tasandil vastutavatel määratud pädevatel asutustel (nn EWRSi pädevad asutused) hoida kontakti. ELi liikmesriigid saavad tõsistest piiriülestest ohtudest õigeaegselt ja turvaliselt teatada, nende kohta teavet jagada ja nendega seotud riiklikke meetmeid koordineerida.

Süsteem kuulub Euroopa Komisjonile ja selle IT-platvormi haldab ECDC. Süsteemi on edukalt kasutatud hoiatusteadete edastamiseks, teabevahetuseks ning meetmete kooskõlastamiseks seoses varasemate haiguspuhangutega, nagu SARS, gripipandeemia A(H1N1), Ebola, Zika, COVID-19 ning muud piiriülesed nakkushaiguste juhtumid.

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu hoiatusteadete saatmise ning teabevahetuse, konsulteerimise ja piiriülestele ohtudele reageerimise koordineerimise kord on sätestatud komisjoni 13. veebruari 2017. aasta rakendusotsusega (EL) 2017/253.

Millal ja kuidas EWRS aktiveeritakse?

EWRSi pädevad asutused või Euroopa Komisjon väljastavad hoiatusteate tõsise piiriülese terviseohu kohta, kui see

• on antud kohas ja ajal ebatavaline või ootamatu,
• võib põhjustada inimestel olulisel määral haigestumist või surma või selle ulatus kasvab kiiresti,
• ületab riigi reageerimisvõime ja mõjutab rohkem kui ühte ELi riiki,
• võib vajada koordineeritud reageerimist ELi tasandil.

Hoiatusteated esitatakse hiljemalt 24 tundi pärast seda, kui ELi liikmesriik või komisjon sai ohust esmakordselt teada. Näiteks saatis komisjon esimese teate viiruse kohta, mis sai hiljem tuntuks kui SARS-CoV-2 (COVID-19 põhjustav viirus), juba 9. jaanuaril 2020 – mõni päev pärast seda, kui Hiina teatas tundmatu viiruse olemasolust.

EWRSi kasutamine võib hõlmata isikuandmete vahetamist, mis on vajalik nii nakatunud isikute kui ka potentsiaalselt ohustatud isikute tuvastamiseks (nn kontaktide jälgimise andmed). Seda tehakse kooskõlas kehtivate andmekaitsealaste õigusaktidega (määrus (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725). Lisaks võttis komisjon 2017. aasta juunis vastu soovituse (EL) 2017/1140 isikuandmete kohta, mida võib vahetada EWRSi kaudu.

EWRSi täiustamine

EWRS on ümber kujundatud, et suurendada olukorrateadlikkust piiriülese terviseohu korral, ning uus versioon on täielikult toimiv alates 2019. aasta novembrist.

Platvormile lisati järgmised uued moodulid ja funktsioonid:

• valmisoleku ja riskidest teavitamise moodul asjakohaste dokumentide, riiklike kavade ja strateegiate jagamiseks,
• olukorrateadlikkuse moodul, mis pakub konkreetsete sündmuste ja loetelude koostamise funktsiooniga seotud taustteavet, mis võimaldab ELi liikmesriikidel juhtumite arvu ja täiendavat asjakohast teavet jagada vormindatud kujul.

Selle ümberkujundamisprotsessi peamine eesmärk on teiste ELi hoiatussüsteemidega ühendamine. Praegu on EWRS seotud 2 hoiatussüsteemiga:

• inimvere ja verekomponentide alane kiirhoiatussüsteem (RAB) ning inimkudede ja -rakkude alane kiirhoiatussüsteem (RATC) (tervise ja toiduohutuse peadirektoraat)
• uutest psühhoaktiivsetest ainetest varajase hoiatamise ELi süsteem (EMCDDA)

Lähiaastatel on kavas ühendada omavahel rohkem ELi hoiatus- ja infosüsteeme, et võimaldada otsesuhtlust ja koostööd eri sektorite vahel.