Üleilmastunud maailmas jõuavad haigused ühest riigist teise väga kiiresti. Terviseohtude varajane avastamine nõuab pidevat ranget seiret ning varajase hoiatamise ja reageerimise mehhanisme.
EL on loonud struktuurid, mis võimaldavad kiiret teabevahetust liikmesriikide tervishoiuasutuste ja üleilmsete organite, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vahel, et avastada oht nii kiiresti kui võimalik.
Nakkushaiguste ja muude terviseohtude seire
Seiresüsteemid võimaldavad koguda nakkushaigustega seotud suundumuste jälgimiseks vajalikku teavet ning kindlaks teha riskitegureid ja sekkumist vajavaid valdkondi. Kogutud teabel põhineb nii prioriteetide seadmine, tegevuste kavandamine, ennetusprogrammide rakendamine ja nende jaoks vahendite eraldamine kui ka nende programmide ja muude kontrollimeetmete hindamine.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2119/98/EÜ loodi esialgselt nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja tõrje võrgustik.
Hiljem otsus nr 2119/98/EÜ tühistati ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsusega nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. Selle uue otsusega taaskäivitati ka nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogilise seire võrgustiku töö.
Võrgustikku kuuluvad komisjon, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning riiklikul tasandil epidemioloogilise seire eest vastutavad pädevad asutused. Seda haldab ja koordineerib ECDC.
Uue määrusega (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid, tunnistati omakorda kehtetuks ja asendati otsus 1082/2013/EL. Määrusega säilitatakse ja tugevdatakse veelgi Euroopa epidemioloogilise seire võrgustikku, mida haldab ja koordineerib jätkuvalt ECDC.
Läbivaadatud nakkushaiguste loetelu
ELi epidemioloogilise seire võrgustiku kaudu jälgitakse ligikaudu 50 haigust ja tervise eriküsimusi, näiteks antimikroobikumiresistentsust, alates antraksist (põrnatõbi) kuni Zika viirushaiguseni. Loetelu ajakohastati viimati 2018. aastal komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/945, kui lisati Chikungunya viirushaigus, denguepalavik, neuroborrelioos ja Zika viirushaigus.
Otsusega muudeti ka haigusjuhtude määratlusi mitme muu nakkushaiguse ja nendega seotud terviseküsimuste puhul, nagu antimikroobikumiresistentsus ja tervishoiuteenustega seotud nakkused. Loetelu vastab WHO klassifikatsioonidele.
Määrusega (EL) 2022/2371/EL antakse komisjonile volitused uuesti ajakohastada nakkushaiguste ja seonduvate terviseküsimuste (nt antimikroobikumiresistentsus) loetelu, et tagada nende hõlmamine epidemioloogilise seire võrgustikuga.
Komisjon kehtestab ka iga nakkushaiguse kohta haigusjuhtude määratlused, mida liikmesriigid kasutavad seireks ja ECDC-le aruannete esitamiseks, tagades seega kogutud andmete võrreldavuse ja ühitatavuse liidu tasandil.
Muud liiki terviseohtude puhul on riskiprofiili suundumuste ja muutuste seire jaoks vaja erinevat lähenemist. Komisjon hoiab kontakti asjaomaste ELi ametite ja ELi liikmesriikide ametiasutustega, et tagada valmisolekukavade sobivus muutuvate ohtudega toimetulekuks.
ELi rahvatervise referentlaborid
Määrusega (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid, kehtestati õiguslikud volitused ELi referentlaborite loomiseks rahvatervise valdkonnas. ELi rahvatervise referentlaborid peaksid toetama riiklikke referentlaboreid, et edendada häid tavasid ja liikmesriikide vabatahtlikku ühtlustamist seoses diagnostika, testimismeetodite ja teatavate testide kasutamisega, et tagada ühtsus haiguste seirel, neist teatamisel ja nende kohta aru andmisel.
Euroopa Komisjon võib määrata ELi referentlaborid rakendusaktidega. Esimesed ELi referentlaborid määrati 2024. aasta märtsis.
Need katavad järgmisi haigusi või terviseküsimusi:
- ELi referentlaborid bakterite antimikroobikumiresistentsuse jaoks
- ELi referentlaborid siirutajatega levivate viiruslike patogeenide jaoks
- ELi referentlaborid esilekerkivate, närilistega levivate ja zoonootiliste viiruslike patogeenide jaoks
- ELi referentlaborid suure riskiga, esilekerkivate ja zoonootiliste bakteriaalsete patogeenide jaoks
- ELi referentlaborid legionella jaoks
- ELi referentlaborid difteeria ja läkaköha jaoks
Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (EWRS)
EWRS on kiirhoiatussüsteem ELi tasandil hoiatusteadete edastamiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. See konfidentsiaalne veebipõhine süsteem võimaldab Euroopa Komisjonil ja riiklikul tasandil vastutavatel määratud pädevatel asutustel (nn EWRSi pädevad asutused) kontakti hoida.
ELi liikmesriigid saavad tõsistest piiriülestest ohtudest õigeaegselt ja turvaliselt teatada, nende kohta teavet jagada ja nendega seotud riiklikke meetmeid koordineerida.
Süsteem on Euroopa Komisjoni oma ja süsteemi IT-platvormi haldab ECDC. Seda on edukalt kasutatud hoiatusteadete edastamiseks, teabevahetuseks ning meetmete kooskõlastamiseks seoses reageerimisega praegustele ja varasematele nakkushaiguste piiriülestele juhtumitele nagu COVID-19, ahvirõuged, gripipandeemia A(H1N1), Ebola jne.
EWRS on süsteem kõikide ohtude jaoks, sh bioloogilised, keemilised või tundmatut päritolu ohud, näiteks äärmuslikud ilmastikunähtused, vulkaanilise tuha pilved, keemiliste ainete lekked või biotoksiinide laadne bioloogiline oht.
EWRS toimib rangete eeskirjade alusel, mis hõlmavad ka isikuandmete haldamist. Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/253 on sätestatud EWRSi kaudu hoiatusteadete saatmise ning teabevahetuse, konsulteerimise ja piiriülestele ohtudele reageerimise koordineerimise kord.
Komisjoni soovituses (EL) 2017/1140 on täiendavalt sätestatud eeskirjad isikuandmete kohta, mida võib vahetada EWRSi kaudu, et koordineerida tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud kontaktide jälgimise meetmeid. EWRSi toimimise korda käsitlevaid õigusakte ajakohastatakse pärast uue määruse (EL) 2022/2371 vastuvõtmist.
Ettevalmistamisel on EWRSi uus arendus, milles võetakse arvesse COVID-19 õppetunde ja uut määrust (EL) 2022/2371, milles nõutakse, et EWRSi platvorm toetaks kõigist ohtudest teatamist.
EWRS peaks lisaks võimaldama vahetada teavet rahvatervise meetmete, riskihindamise ja kriisiohjamise toimingute kohta, sh teabe vahetamist terviseandmete kohta, kui on vaja tagada tõhus riigipiire ületav digitaalne kontaktide jälgimine ja meditsiiniline evakuatsioon.
ECDC laiendatud volituste kohaselt tuleb EWRSi pidevalt ajakohastada ja kasutada selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, tehisintellekti, kosmosepõhiseid rakendusi, muid digitaalseid kontaktide jälgimise tehnoloogiaid jms.
Millal ja kuidas EWRS aktiveeritakse?
EWRSi pädevad asutused või Euroopa Komisjon väljastavad hoiatusteate tõsise piiriülese terviseohu kohta, kui see
- on antud kohas ja ajal ebatavaline või ootamatu
- võib põhjustada inimestel olulisel määral haigestumist või surma või selle ulatus kasvab kiiresti
- ületab riigi reageerimisvõime ja mõjutab rohkem kui ühte ELi riiki
- võib vajada koordineeritud reageerimist ELi tasandil
Hoiatusteated esitatakse hiljemalt 24 tundi pärast seda, kui ELi liikmesriik või komisjon sai ohust esmakordselt teada. Näiteks saatis komisjon esimese teate viiruse kohta, mis sai hiljem tuntuks kui SARS-CoV-2 (COVID-19 põhjustav viirus), juba 9. jaanuaril 2020 – mõni päev pärast seda, kui Hiina teatas tundmatu viiruse olemasolust.
COVID-19-le reageerimise ajal on EWRS toetanud ka reisija asukoha vormide andmete vahetamist piiriülese kontaktide jälgimise eesmärgil. Kontaktide jälgimine on oluline vahend tõhusaks reageerimiseks, et nakatunud isikuid kiiresti tuvastada ja neid isoleerida, testida või ravida.
See omakorda aitab peatada või aeglustada haiguse levikut. Reisijate andmete vahetamine EWRSi kaudu sai võimalikuks tänu kahele õigusaktile:
- komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/858 hoiatusteadete kohta seoses reisijate kontaktide jälgimisega reisija asukoha vormide alusel
- komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1212 hoiatusteadete kohta seoses täidetud reisija asukoha vormide alusel tuvastatud lähikontaktsete isikute kontaktide jälgimisega
