Kas ikka kasutad päikesekaitsetooteid?
Tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) esimees Qasim Chaudhry ning nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes käsitleva töörühma esinaine Ulrike Bernauer.
Oma naha kaitsmine päikese eest on kõige tõhusam viis nahavähiriski vähendamiseks. Viimastel aastatel on arutletud nii päikesekaitsetoodete kasutamise kui ka mittekasutamisega seotud riske, eelkõige seoses mõnede päikesekaitsetoodetes kasutatavate nanosuuruses koostisosadega.
Nanomaterjale kasutatakse kosmeetikatoodete koostisainetena erineval otstarbel, nt UV-filtritena (titaandioksiid või tsinkoksiid), pigmendina (nt taimne süsi) või antimikroobse ainena. Nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes reguleeritakse Euroopas kosmeetikatoodete määrusega (EÜ) nr 1223/2009, milles nõutakse, et tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) 1) hindab ja esitab teaduslikke arvamusi nanomaterjalide kasutamise ohutuse kohta kosmeetikatoodetes ning 2) annab koostöös asjaomaste ametiasutustega juhiseid andmenõuete ka katsemeetodite kohta, mille puhul võetakse arvesse nanomaterjalide konkreetseid omadusi. SCCS hindab kosmeetikatoodete koostisaineid, sealhulgas nanomaterjale, et uurida, kas need on inimeste tervisele ohutud. Teisi ohutusega (nt keskkonnaga) seotud küsimusi hindavad aga muud reguleerivad asutused.
2013. aastal avaldas SCCS arvamuse, milles märgitakse, et nanotitaandioksiidi kasutamine UV-filtrina naha kaudu pealekantavates päikesekaitsetoodetes kuni 25% kontsentratsiooni juures on tervele, vigastamata ja päikesepõletusega nahale ohutu (SCCS/1516/13). Kui aga nanomaterjali pinda muudetakse muude koostisainetega, võib see siiski muuta materjali omadusi ning selle tulemusel võivad tekkida erinevad nanomaterjali variatsioonid Päikesekaitsetoodetes kasutatava nanotitaandioksiidi puhul leidis SCCS, et ka pinnamuutuste tagajärjel tekkivad variatsioonid on ohutud. SCCS avaldas hiljuti arvamuse (SCCS/1580/16), milles hindas, kas muude materjalidega kaetud nanotitaandioksiidi saab nahale pealekantavates kosmeetikatoodetes UV-filtrina kasutamisel ohutuks pidada. Komitee järeldas, et konkreetsetes kogustes kolme muu kattematerjaliga kaetud titaandioksiidi nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes, mis on mõeldud tervele, vigastamata või päikesekahjustatud nahale, võib samuti pidada ohutuks. Järeldused põhinevad peamiselt naha kaudu imendumist käsitlevatel uuringutel, mis näitasid, et need nanomaterjalid ei imbunud nahka ega kehasse.
SCCS vaatab oma arvamusi läbi, kui avaldatakse uusi teaduslikke tõendeid. Hetkel vaatab komitee üle kosmeetikatoodetes sisalduvate nanomaterjalide ohutuse hinnangut käsitlevaid juhiseid (SCCS/1484/12), et võtta arvesse teaduslikke arenguid nanotehnoloogia valdkonnas ja uusi katsemeetodeid.
Kuni SCCS tegeleb selliste küsimustega, saavad tarbijad olla kindlad, et Euroopas kosmeetikatoodetes kasutatavad nanomaterjalid on juba läbinud maailma kõige karmimad ohutushindamised. Seega ärge muretsege päikesekaitsetoodete kasutamise, vaid pigem nende mittekasutamise pärast! Päikesekaitsetoodete kasutamine on ka üks Euroopa vähitõrje reeglistiku 12st vähiriski vähendamise moodusest!
Lisateave
Seni ei tuhmista terviseohud LED-lampide helget tulevikku
On võimalik, et loete seda teksti hetkel arvutiekraanil, tahvelarvutis või mobiiltelefonis, mis kasutab LED-lampe ning arvatavasti puutute oma igapäevaelus kokku erinevate LED-rakendustega – sise- ja välisvalgustus, sõidukid, liiklusmärgid ja dekoratsioonid. Kuna need on nii energiatõhusad, kestvad, kompaktsed ega kuumene väliselt, kasutatakse neid laialdaselt, mistõttu palus Euroopa Komisjon oma tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteel (SCHEER) kindlaks teha, kas sellist liiki valgustus võib inimeste tervisele ohtlik olla.
LED seadmed kiirgavad optilist kiirgust, mis keha ei läbista, kuid võib kahjustada silmi ja nahka, sõltuvalt paljudest muutujatest nagu kokkupuute kestus, lainepikkus ning valguse tugevus. Kuid uuringud kinnitavad, et televiisorite, sülearvutite, telefonide, tahvelarvutite ja mänguasjade kiirgus on väiksem kui 10% võrkkesta kahjustumise kaitseks kehtestatud maksimaalsest piirnormist. See tähendab, et see ei ole silmadele tavapärase kasutamise juures ohtlik.
Üldjuhul ei ole LEDidest tulenev optiline kiirgus märkimisväärne, võrreldes näiteks päikesekiirgusega. Ka muud valgusvormid kiirgavad optilist kiirgust, mis on osa elektromagnetkiirgusest.
Eakamate inimeste silmad võivad LED-valguse vaatamisel kogeda pimestumist või valguse laialivalgumist, samal ajal kui noorematele lastele tundub sinine LED-valgus väga ere. SCHEER järeldas, et ei ole tõendeid selle kohta, et LEDide tavapärane kasutamine üldsusele terviseriske põhjustaks. Tuleks korraldada täiendavaid uuringuid, eelkõige seoses pikaajalise ning vähese kokkupuute mõjude kohta. Kuna LED-tehnoloogia kasutamine on arenemisjärgus, soovib SCHEER korrapäraselt kontrollida LED-valgusteid ja nendest tulenevaid võimalikke terviseriske üldsusele.
Lugege täiendavalt äsja avaldatud lõplikku arvamust LEDide ohutuse kohta või tutvuge peamiste punktidega arvamuse kokkuvõttes ja teabelehega, mis on samuti kättesaadavad internetis.
Lisateave