Vabatahtlik teabevahetus: ELi panus aitab kujundada Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi
Üksuse juhataja Pasi Pohjola ning Soome Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi direktor ja projektijuht Dr Päivi Hämäläinen arutavad kogemusi, mida Soome on saanud, osaledes Euroopa Liidu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega korraldatud vabatahtlikus teabevahetuses, milles saavad ELi algatuse „Tervislik seisund ELis“ raames osaleda kõik ELi liikmesriigid.
Kas kasutasite võimalust kohtuda komisjoni ning OECD või vaatluskeskuse esindajatega?
Pasi Pohjola: Soome reformib praegu oma tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi ning komisjoni, OECD ja vaatluskeskuse põhjalikud süsteemi tasandi teadmised tervishoiuprobleemidest olid meile seejuures väga suureks abiks. Riikide terviseprofiilidest oleme saanud kvaliteetseid üldteadmisi ning teabest on olnud kasu riikliku reformi üle arutamisel.
Milliseid küsimusi arutasite?
Päivi Hämäläinen: Poliitika üle peetava dialoogi käigus andsid komisjon ja OECD ülevaate võimalustest süsteemi ümber kujundada. Soome tutvustas kavandatavat tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi reformi ning dialoogis osalejad andsid selle kohta tagasisidet. Dialoogi eriteema oli teabe kasutamine poliitika kujundamisel ja juhtimisel. Soome reformikava hõlmab teabe kasutamist kavandatava reformi juhtimiseks ja poliitika kujundamiseks uuel süsteemsel viisil. Riikidel, kellel on juba olnud kogemusi teabe kasutamisel poliitikakujunduses või esinenud sarnaseid probleeme süsteemi väljatöötamisel, paluti neist rääkida ning esitada oma seisukohad. Neid ja teiste ELi riikide kogemusi arutati seejärel seoses konkreetselt Soome kavaga.
Kas kohtumine oli kasulik? Kas saate ka tegelikult mõnda arutelu käigus käsitletud ideed kasutada?
Pasi Pohjola: Kohtumine oli väga edukas. Ettekannete põhjal tekkisid väga kasulikud arutelud ja need andsid riigis peetud aruteludele laiema vaatevinkli. Teave selle kohta, mis teistes riikides toimis ja mis mitte ning mida neis peeti oluliseks, on olnud abiks uue teabe abil juhitava süsteemi loomisel. Kuigi keskenduti Soome reformile, andsid dialoogis osalenud riigid teada, et ka nemad said tänu aruteludele väärtuslikke ideid, mida koduriigis kasutada.
Kas soovitaksite ka teistel liikmesriikidel sellistel kohtumistel osaleda?
Päivi Hämäläinen: Soome kogemuse põhjal soovitame teistel riikidel tungivalt sellistel kohtumistel osaleda. Nendel kohtumistel peaks siiski olema üks põhiteema (nagu oli ka Soome puhul), mida riik peab vajalikuks arutada rahvusvahelisel tasandil, ning osalevad riigid peaksid olema huvitatud konkreetselt selle teema arutamisest. Üldised arutelud üldistel teemadel muutuvad kergesti lihtsalt üheks järjekordseks koosolekuks.
Kas algatusest „Tervislik seisund ELis“ ja riikide terviseprofiilidest on teile tervikuna kasu olnud?
Pasi Pohjola: Aruandest on olnud palju kasu, kuid kõige kasulikum ei olnud mitte konkreetselt Soomet käsitlev aruanne, vaid see, et kõikide riikide kohta on olemas struktuursed aruanded, mis moodustavad ühtse terviku. See annab võimaluse teha kindlaks, millised on riikidevahelised sarnasused ja erinevused.
ELi tasandi meetmed
|
Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus |
|
Terviseolukord ELis – Vabatahtlik teabevahetus Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus |
Uudised
|
Millised on teie riigi tervishoiusüsteemi peamised probleemid? Lugege viimaseid terviseprofiile! Riikide terviseprofiilid annavad teavet elanike tervisliku seisundi ja peamiste riskitegurite kohta. Need sisaldavad ka lühihinnangut iga tervishoiusüsteemi tõhususe, kättesaadavuse ja töökindluse kohta. Profiilide kõige värskemad versioonid avaldati novembris 2017. |
Muud huvipakkuvad lingid
|
Riikide terviseprofiilide juurde kuuluv aruanne 28 riigi terviseprofiili juurde kuuluvas aruandes tehakse valdkonnaüleseid järeldusi. Profiilides tuuakse esile ELi riikide ühised poliitilised eesmärgid ja valdkonnad, kus Euroopa Komisjon saaks üksteiselt õppimist ja heade tavade vahetamist hõlbustades kaasa aidata. |