Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Public Health

Tervis-EL uudiskiri nr 225 – Fookuses

ELi kaheaastane tervisliku seisundi teabevahetuse tsükkel aitab liikmesriikidel oma poliitikat kujundada

Uus tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi direktor Anne Bucher vestleb ELi kaheaastase tervisliku seisundi teabevahetuse tsükli teemal. Tsükkel hõlmab süvaanalüüse, mis täiustavad tervishoiusüsteemide kohta nii liikmesriikidele kui ka komisjonile kättesaadavaid andmeid. Teise tsükli algust tähistab 22. novembril 2018 avaldatud aruanne „Health at a Glance: Europe 2018“.

Mis on tervislikku seisundit käsitleva ELi teabevahetuse tsükli otstarve?

Tervislikku seisundit käsitleva ELi teabevahetuse tsükli käigus saavad tervishoiuministeeriumite poliitikakujundajad tõendipõhist teavet, mida on vaja tulemusrikaste ja usaldusväärsete poliitikastrateegiate kujundamiseks. Poliitikakujundajad kõikjal ELis teevad tööd selle nimel, et vähendada tervisealast ebavõrdsust, teha tervishoiuteenused taskukohasemaks ja kiiremini kättesaadavaks ning parandada ravitulemusi. President Jean-Claude Juncker palus tervisevolinikul Vytenis Andriukaitisel luua tervishoiusüsteeme käsitlevate riigipõhiste ja riigiüleste andmete kogu, et toetada riiklike ja piirkondlike tervishoiuasutuste tööd ning uurida võimalusi teha ELi-ülest koostööd. Teabevahetuse tsükkel just neid eesmärke täidabki.

Kas esimene kaheaastane tsükkel vastas ootustele?

Meil on väga hea meel, et esimeses, 2016. aastast kuni 2018. aastani kestnud tsüklis koostatud analüütilisi aruandeid on praktikas palju kasutatud. Tervishoiuülevaates „Health at a Glance“, riikide terviseprofiilides ja neile lisatud aruandes esitatud teave ei jäänud vaid raamatukaante vahele – seda kasutatakse aktiivselt ja sellest on liikmesriikidel palju abi. Edukaks osutus ka poliitikastrateegiaid käsitlev vabatahtlik teabevahetus. Austria, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Poola ja Soome olid need liikmesriigid, kes kasutasid võimalust arutada komisjoni, OECD ning Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskuse ekspertidega oma riigi olukorda, probleeme ja lahendusi.

Millised on Euroopa tervislikku seisundit käsitleva selle aasta aruande põhijäreldused?

Üks põhiprobleeme on tervishoiusüsteemide ebatõhusad kulutused (mõnes riigis kuni 20%). See näitab, et teabe vahetamine tervisliku seisundi kohta ELi tasandil on väga oluline. Ebatõhus kulutamine tähendab seda, et ressursse kulutatakse ebavajalikele testidele ja ravile, mida saaks pakkuda palju säästlikumalt, õõnestamata samal ajal tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Nende kulutuste arukas ümberjaotamine võiks lahendada nii mitmeidki Euroopa tervishoiu kiireloomulisi probleeme, näiteks investeerimine esmatasandi tervishoidu ja ennetustegevusse.

Selles aruandes pööratakse erilist tähelepanu ka vaimse tervise probleemidele, mille all kannatab iga kuues eurooplane. See kujutab endast väga suurt osa elanikkonnast ja vaimse tervise eest hoolitsemist ei peeta rahvatervises üldiselt oluliseks. Vaimse tervise probleemid on katsumuseks nii inimesele endale kui ka tema perekonnale ja kogukonnale, kuid rohkem kui 4% SKPst (ehk üle 600 miljardi euro) kulutatakse nendest tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete kulude kandmiseks.

Mis on tervislikku seisundit käsitleva ELi teabevahetuse tsükli järgmine etapp?

Võttes aluseks terviseülevaates esitatud horisontaalse analüüsi, valmistavad meie partnerid OECD ning Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskus ette 2019. aasta riikide terviseprofiilid kõikide ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra kohta. Nendes profiilides täiendatakse aruandes esitatud andmetel põhinevat kvantitatiivset hinnangut iga riigi konkreetset olukorda arvestava süvaanalüüsiga. Profiilides esitatud järelduste alusel teeb komisjon terviseprofiilidele lisatud aruandes järeldused sektoriüleste poliitikavõimaluste kohta ning esitab ülevaate ELi tasandi meetmete lisaväärtusest.

ELi tasandi meetmed

Tervislik seisund ELis

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Uudised

Tervislik seisund ELis: tõhusam kaitse- ja ennetustegevus pikema ja tervema elu hüvanguks

Avaldati uus 2018. aasta väljaanne sarjast „Health at a Glance“. Selle komisjoni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni koostööna valminud aruande kohaselt on eeldatava eluea stabiilne kasv aeglustunud ning riikide vahel ja ka riikide sees valitsevad endiselt suured erinevused.

Euroopa poolaasta sügispakett: põhitähelepanu kestliku arengu eesmärkide saavutamisel

21. novembril 2018 avaldatud Euroopa poolaasta 2018. aasta sügispaketis kehtestab Euroopa Komisjon ELi majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid eelolevaks aastaks, annab soovituse euroala majanduspoliitika kohta ja viib lõpule euroala riikide eelarvekavade hindamise.

Vaimse tervise probleemid põhjustavad märkimisväärseid terviseriske ja tekitavad tervishoiusüsteemidele suure koormuse

2015. aastal suri kogu Euroopas rohkem kui 84 000 inimest vaimse tervise probleemide tagajärjel. Vaimse tervise probleemidest tulenevad otsesed ja kaudsed kulud moodustavad hinnanguliselt rohkem kui 4% ELi SKPst – see tähendab 600 miljardit eurot aastas. Uurige, milliseid vaimset tervist käsitlevaid poliitikastrateegiaid ja meetmeid on EL vastu võtnud.

Eeldatava eluea kasv on märkimisväärselt aeglustunud

ELi inimeste tervisliku seisundi 2018. aasta aruande kohaselt on eeldatav eluiga soo ja sotsiaalmajandusliku olukorra kaupa erinev. Näiteks on ELis madala haridustasemega 30-aastaste meeste keskmine eeldatav eluiga keskmiselt lühem kui neil, kellel on akadeemiline kraad. Uurige, mida teeb EL tervena vananemise edendamiseks.

2018. aasta aruande „State of Health“ kohaselt on joomingud ja rohke alkoholitarbimine endiselt märkimisväärsed rahvaterviseprobleemid

ELi riikides on ligi 40% noorukitest enda sõnul osalenud eelmise kuu jooksul vähemalt ühes joomingus. Kuigi alkoholitarbimise piiramise poliitika on aidanud mitmes ELi riigis üldist alkoholitarbimist vähendada, tarbitakse seda siiski endiselt liiga palju. Uurige, mida teeb EL selles valdkonnas.

Haiguste ja vigastuste tagajärjel tekkinud ennetatavate surmajuhtumite vähendamiseks saaks rohkem ära teha

ELi riikides suri 2015. aastal rohkem kui 1,2 miljonit inimest haiguste ja vigastuste tõttu, mida oleks saanud ära hoida kas parema rahvatervise poliitika või tõhusama ja õigeaegsema arstiabiga. Lugege ELi tervishoiusüsteemidele antud hinnangut.

Sotsiaal-majanduslikud erinevused tekitavad tervishoius ebavõrdsust

Väikese sissetulekuga leibkondade tervishoiuvajadused jäävad rahuldamata viis korda suurema tõenäosusega kui suure sissetulekuga leibkondade omad. Uurige, mida teeb EL tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks.

Muud huvipakkuvad lingid

Riikide terviseprofiilid

Riikide terviseprofiilide koostamine on ELi kaheaastase tervisliku seisundi teabevahetuse tsükli osa. Eelmised profiilid avaldati 2017. aastal.

Riikide terviseprofiilide juurde kuuluv aruanne

Riikide terviseprofiilide juurde kuuluva aruande koostamine on ELi kaheaastase tervisliku seisundi teabevahetuse tsükli osa. Eelmine aruanne avaldati 2017. aastal.