Skip to main content
Public Health

Tervis-EL uudiskiri nr 228 – Fookuses

Kas ELi kodanikud saavad piiriülese tervishoiu direktiivist täit kasu?

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervishoiusüsteemide, meditsiinitoodete ja innovatsiooni eest vastutav direktor Andrzej Rys märkis, et piiriülese tervishoiu direktiiv on aidanud edendada tervishoiusüsteemide koostööd ja selgitada teises Euroopa Liidu riigis tervishoiuteenuseid kasutavate patsientide õigusi. Kuna see õigusakt mõjutab otseselt ELi kodanikke, peaksid inimesed sellest teadlikumad olema.

Millised on sellest kolme aastat hõlmavast komisjoni aruandest saadud õppetunnid?

Mis puutub õppetundidesse, siis ei ole küsimus mitte inimeste julgustamises „meditsiiniturismis“ osalema. Oluline on see, et inimesed saaksid kasutada oma õigust saada ikkagi parimat oskusteavet ja asjakohaseimat ravi, isegi juhul, kui see ei ole põhjendamatu viivituseta kättesaadav nende koduriigis.

Milline on seni olnud direktiivi mõju?

Direktiiv on parandanud õiguskindlust ja selgust nii piiriüleste kui ka omamaiste patsientide õiguste osas. Suurem õiguskindlus on kasuks tulnud mitte ainult patsientidele, vaid ka nendega tegelevatele riiklikele ametiasutustele.

Samuti on direktiiv võimaldanud liikmesriikidel ühendada piirialadel jõud vabatahtliku koostöö ja ühtekuuluvuse alal ning edendada koostööd e-tervise ning harvik- ja komplekshaiguste Euroopa tugivõrgustike valdkonnas. 2017. aasta märtsis Vilniuses käivitatud 24 Euroopa tugivõrgustiku töö aitab täiustada harvikhaiguste diagnoosimist, ravi ja ohjamist. Samas sillutab koostöö ja ressursside ühendamine teed läbimurretele teadusuuringutes. Saavutatud on märkimisväärne edu ja mul on hea meel tõdeda, et Euroopa tugivõrgustikud on konkreetne näide ELi lisaväärtusest ning kasust, mida Euroopa võib saada, kui ühendame jõud temaatilistes valdkondades ega tegutse eraldi või kapseldunult.

Millised on järgmised verstapostid?

Vastavuskontrollid ja dialoogid liikmesriikidega jätkuvad ka järgmisel aruandlusperioodil ning liikumisandmeid kasutatakse rohkem. ELi õigustiku nõuetekohane rakendamine (eelkõige tervishoiuvaldkonnas) jätkub ja palju on veel vaja ära teha. Kodanike teadlikkus oma õigustest ja direktiivist on ikka veel probleemne. Kodanike teavitamiseks on loodud riiklikud kontaktpunktid, kuid paljud ei ole nendest teadlikud.

Piiriülesed patsiendivood näitavad stabiilset suundumust, mis on peamiselt tingitud geograafilisest või kultuurilisest lähedusest. Kokkuvõttes on patsientide liikuvus ja selle finantsmõju ELis endiselt suhteliselt väike ja piiriülese tervishoiu direktiiv ei ole tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele negatiivset mõju avaldanud. E-tervise järjest kiirema arengu tingimustes sooviksin tulevikus pöörata rohkem tähelepanu meie tervishoiusüsteemide omavahelisele ühendamisele.

ELi tasandi meetmed

Piiriülene tervishoid

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Uudised

Piiriülese tervishoiu direktiiv: aitab selgitada ja tagada patsiendiõigusi

Direktiivi vastuvõtmisest alates ei ole piiriüleste tervishoiuteenustega seotud õiguste tagamiseks olnud vaja täiendavaid Euroopa-üleseid kohtuotsuseid ning patsiendid on neist õigustest üha teadlikumad. Sellest olenemata on patsientide liikuvus ja selle finantsmõõde ELis endiselt suhteliselt väike.

ELi aruanne patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius

Viimase kolme aasta jooksul ehk alates direktiivi 2011/24/EL rakendamisest on patsientide piiriülese liikuvuse puhul märgata teatavat kasvutrendi. Sellest kõigis ELi ametlikes keeltes avaldatud aruandest saate lugeda, milline on olnud direktiivi mõju.

Teabelehes on vastatud Euroopa tugivõrgustike mudeli teemalistele küsimustele, mis puudutavad piiriüleseid tervishoiuteenuseid ELis

10. detsembril 2018 avaldati uus teabeleht Euroopa tugivõrgustike mudeli rakendamise kohta piiriülese tervishoiu alases Euroopa koostöös (Application of the ERN model in European Cross-Border Healthcare cooperation).

Piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevast uuringust nähtub, et teave on patsientidele paremini kättesaadav, kuid veel palju on vaja ära teha

Uuringu käigus leiti, et riiklike kontaktpunktide veebisaite on täiustatud, kuid patsiendiõiguste, kvaliteedi- ja ohutusstandardite ning piiriüleste tervishoiuteenuste kulude hüvitamise kohta tuleks esitada rohkem teavet. Uuringu raames koostati ka riiklikele kontaktpunktidele mõeldud töövahendid ja koolitusmaterjalid.

Liikmesriikide andmed piiriülese tervishoiu kohta annavad ülevaate patsientide liikuvusest

Aruandes tehakse ülevaade patsientide liikuvust käsitlevatest 2016. aasta andmetest, mis koguti kokku 2017. aasta juulist novembrini ning mis hõlmavad ravi, mida saadi patsiendi kindlustanud liikmeriigi väljastatud eelneva loa alusel, ning ravi, mille puhul eelnevat luba ei nõutud.

Kümme kõige olulisemat viga, mida patsiendid piiriüleses tervishoius teevad, ja näpunäited nende vältimiseks!

Igal ELi/EMP riigi kodanikul on õigus kasutada avalikke või eratervishoiuteenuseid mõnes teises ELi liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis või Norras ning saada nende eest täielikku või osalist hüvitist. Kuid kõigepealt peavad patsiendid teadma, kuidas vältida selles brošüüris kirjeldatud vigu!

Teatis ELi ja Ühendkuningriigi vahelise reisimise kohta seoses piiriüleste tervishoiuteenustega

Teatis ELi ja Ühendkuningriigi vahelise reisimise kohta pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList

Terviseprogrammi projektid

Laste vähktõve Euroopa tugivõrgustik (ERN-PAEDCAN)

Tugivõrgustiku ülesanne on parandada laste vähktõve ja pahaloomuliste hematoloogiliste haiguste tagajärgi, vähendades praegust liikmesriikide vahelist ebavõrdsust.

Laste vähktõve Euroopa tugivõrgustiku projekt „PARTNER“. Laste haruldaste kasvajate võrgustik – Euroopa register

Üliharva esinevate kasvajatega laste ja noorukite kohta epidemioloogilisi, kliinilisi ja raviandmeid koguvad riiklikud registrid asuvad neljas Euroopa riigis. Selle projekti raames tahetakse need registrid laste haruldaste kasvajate Euroopa registri abil ühendada ja toetada laste vähktõve Euroopa tugivõrgustikku ERN-PAEDCAN.

Haruldasi ja diagnoosimata nahahaigusi käsitlev Euroopa harvikhaiguste võrgustik – partnerluse raamleping

Võrgustiku ERN-Skin eesmärk on tulla paremini toime haruldasi kompleks- ja diagnoosimata nahahaigusi põdevate patsientide vajadustega, parandades ülimalt spetsialiseeritud tervishoiuteenuste kvaliteeti, ohutust ja kättesaadavust. Neid haigusi diagnoositakse ja mõistetakse sageli valesti.

Muud huvipakkuvad lingid

Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklikud kontaktpunktid

Euroopa tugivõrgustikud