Meditsiinitöötajaid kutsutakse üles rääkima õhusaaste ja tervise seostest
Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi elukvaliteedi direktoraadi direktor Veronica Manfredi räägib teemal, mis on päevakajaline kogu maailmas, nimelt sellest, milliseid meetmeid on õhusaaste vähendamiseks võetud ja kuidas see tervist mõjutab.
Kui suur probleem on ELi jaoks õhusaaste? Kas see on probleem eelkõige kuskil mujal?
Indias New Delhis näevad arstid juba teismelisi, kelle kopsud on sama mustad ja kahjustatud nagu 1980ndatel olid 70aastaste kopsud. Jah, see on Indias ja me võime end õnnelikuks pidada, et meil ELis on õigusaktid, millega on kehtestatud õiguslikud õhusaaste piirmäärad, kuid sellest hoolimata ei vasta enam kui 130 ELi linna kõigile sellistele standarditele ning mõnel juhul võib õhusaaste küündida linnapiirkondades tipptundidel samale tasemele nagu New Delhis.
Õhusaaste on ülemaailmne probleem. WHO hinnangul põhjustab välisõhusaaste igal aastal kogu maailmas üle 4,2 miljoni enneaegse surma; Euroopa lõikes läheb Euroopa Keskkonnaameti hinnangul selle arvele igal aastal üle 400 000 enneaegse surma – eelkõige tahkete osakeste, lämmastikdioksiidi ja osooni tõttu.
Mida on EL seni õhusaaste vähendamiseks teinud?
Meil on õigusaktid, millega oleme sätestanud ühised õhukvaliteedi eesmärgid, kohustunud riiklikul tasandil järgima heitkoguste piirmäärasid ning sätestanud peamiste saasteallikate heitenormid. Lisaks rahastame õhukvaliteeti toetavaid meetmeid. Näiteks eraldati selleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames 2014.–2020. aastaks 1,8 miljardit eurot. Unustada ei tohi ka muud rahastamist, mis tuleb õhukvaliteedile kaudselt kasuks, nagu 45 miljardi euro suurust investeeringut vähese CO2-heitega majandusse.
Rahastamine on stiimul või kujundlikumalt väljendudes präänik, aga meil on käepärast ka piits. Me saame võtta ja võtamegi õiguslikke meetmeid ELi õigusaktide täitmise tagamiseks ning rikkumismenetlused võivad jõuda Euroopa Kohtusse. Me oleme praegu väga mures 30 juhtumi pärast 20 liikmesriigis, kus on pidevalt ületatud tahketele osakestele, lämmastikdioksiidile või vääveldioksiidile seaduses kehtestatud piirmäärasid.
Siiski on oluline meeles pidada, et õiguslikud meetmed on vaid üks ja sugugi mitte ainus nõuetele vastavuse saavutamise vahend. Me aitame ka kaasa parimate tavade jagamisele: näiteks oleme loonud vajalikke võrgustikke või panustame selliste võrgustike töösse ning korraldame liikmesriikidega puhta õhu poliitikat käsitlevaid dialooge ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise dialooge.
Milliseid meetmeid võiks veel võtta?
Me peame vaatama heitkoguste vähendamise pilguga kõiki majandussektoreid, sealhulgas tööstust, transporti, elamute kütmist ja põllumajandust. Viimase puhul on vaja vähendada väetistes ammoniaagi ja nitraatide kasutamist, et vähendada seeläbi nii õhusaastet kui ka veereostust.
On ülim aeg jõuda niikaugele, et kõikjal Euroopa Liidus oleks tagatud vastavus ELi õhukvaliteedi standarditele. Lisaks ei peaks me sellega piirduma, vaid parandama välisõhu kvaliteeti veelgi enam, et jõuda lähemale WHO soovitatud tasemetele.
Olukord näib halb. Kas on ka häid uudiseid?
Jah, on ka häid uudiseid: me teame, et puhta õhu poliitika toimib! Tänu ELi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste püüdlustele on õhusaaste ELis viimastel aastakümnetel vähenenud. Õhusaasteainete heitkogused on samuti märkimisväärselt vähenenud ja seda isegi jätkuva tugeva majanduskasvu ajal. Me oleme õigel teel, kuid finiš veel ei paista. Meie eesmärk on vähendada ELi õiguses ette nähtud liikmeriikide võetud vähendamiskohustuste toel 2030. aastaks õhusaasteainete heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga poole võrra ning vähendada seega poole võrra ka tervisemõjusid.
Selle eesmärgi saavutamiseks peame nüüd kiirelt tegutsema. Selleks peavad liikmesriigid võtma vastu põhjalikud plaanid ja neid täielikult rakendama ning vaja läheb ka meditsiinitöötajate täielikku tuge ja kaasatust.
ELi tasandi meetmed
Euroopa Komisjon – Keskkond |
Euroopa Komisjon – Keskkond |
Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet |
Uudised
ELi eelarve: komisjon teeb ettepaneku suurendada keskkonna- ja kliimameetmete rahastamist Komisjon teeb ettepaneku suurendada keskkonna ja kliimameetme programmi LIFE rahastamist ELi järgmise pikaajalise eelarve raames aastatel 2021–2027 ligi 60% võrra. |
Euroopa Komisjon on heaks kiitnud programmi LIFE raames elluviidavate projektide jaoks 243 miljoni euro suuruse investeeringu, millega toetatakse looduskaitset, keskkonda ja elukvaliteeti Euroopa üleminekul tulevikku, mis oleks kestlikum ja vähese CO2-heitega. |
Uusaastasoovid – peamised poliitikakujundajad avaldavad, mida nad programmilt LIFE ootavad Uue aasta alguses küsiti keskkonna peadirektoraadi programmi LIFE toetavatelt ja seda arendanud peamistelt poliitikakujundajatelt (sh elukvaliteedi direktoraadi direktorilt Veronica Manfredilt), millisena nad programmi tulevikku näevad. |
Elektrijaamadele karmide heite piirnormide kehtestamisega saaks ELis saastet oluliselt vähendada Euroopa Keskkonnaameti uue analüüsi kohaselt saaks energiasektoris rangete, kuid realistlike heite piirnormide kehtestamisega vähendada peamiste saasteainete heitkoguseid 2030. aastaks 79–91%. |
Kui puhas on õhk, mida hingad? Euroopa õhukvaliteedi indeksiga saate valida kaardilt oma riigi ja kontrollida, milline oli õhukvaliteet viimase 6–48 tunni jooksul. |
Veebis kättesaadavad ELi õhukvaliteedi standardid EL on välja töötanud ulatusliku õigusaktide kogumi, et kehtestada tervisepõhised standardid ja eesmärgid mitme õhus leiduva saasteaine suhtes. Kokkuvõte on esitatud siinsamas. |
Millised ELi meetmed on liikmesriikidele õhusaastega võitlemiseks kättesaadavad? Lugege Euroopa Komisjoni teatist „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“, milles tutvustatakse ELi liikmesriikidel õhusaastet vähendada aitavaid meetmeid. |
Milliseid õigusakte on Euroopa Liidus õhusaaste kohta vastu võetud? Õhukvaliteeti, õhusaastet, maamootorsõidukeid ja muid sõidukeid käsitlevate ELi õigusaktidega saab tutvuda veebis. Õhukvaliteedi punkti all leiate direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. |
Vaadake YouTube’i videot Euroopa keskkonnaalasest tegevusprogrammist 2020. aastani |
Paljudes piirkondades üle kogu maailma on õhusaaste tase endiselt ohtlikult kõrge. WHO uued andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest hingavad sisse õhku, milles on palju saasteaineid. |
Üle 90% maailma lastest hingavad iga päev sisse mürgist õhku Kogu maailmas hingab 93% alla 15aastastest lastest ehk 1,8 miljardit last sisse õhku, mis on nii saastatud, et see ohustab nende tervist ja arengut. WHO hinnangul suri 2016. aastal 600 000 last saastatud õhust põhjustatud ägedasse alumiste hingamisteede põletikku. |
Järgmine ELi puhta õhu foorum toimub novembris 2019 Komisjon korraldab tihedas koostöös Slovaki Vabariigi keskkonnaministeeriumiga Bratislavas 2. ELi puhta õhu foorumi. Sellel foorumil keskendutakse õhukvaliteedile ja energiale, õhukvaliteedile ja põllumajandusele ning puhta õhu rahastamise mehhanismidele. |
Istungi või kontaktide loomise ürituse korraldamise taotlemise tähtajad kukuvad juba sel ja järgmisel kuul. Suunistega tutvumiseks ja auhindadele kandideerimiseks on aega 11. veebruarini! |