Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee osaleb keskkonnateadmiste kogukonna iga-aastases tsüklis.
Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee liige ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ELi keskkonnaprognooside süsteemi (FORENV) käsitleva töörühma esimees Marco Vighi – Keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna kokkupuutepunktis esilekerkivad küsimused (2018.–2019. aasta tsükkel), IMDEA veeinstituut, Alcala’ de Henares, Hispaania.
Lisaks oma tavapärasele tööle, mis on seotud teaduslike riskihindamiste koostamisega Euroopa Komisjonile, osaleb tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ka ELi keskkonnaprognooside süsteemi (FORENV) iga-aastases tsüklis.
Esimene iga-aastane FORENV-tsükkel toimus ajavahemikus 2018–2019 (eelnev katseuuring tehti sellele perioodile eelnenud aastal) ning sellele pani 2017. aastal aluse keskkonnateadmiste kogukond, et kindlaks teha, kirjeldada ja hinnata esilekerkivaid küsimusi, mis võivad keskkonnale ja inimeste tervisele ohtu kujutada ja/või võimalusi pakkuda ning seejärel need tulemused poliitikakujundajatele ja teistele huvirühmadele edastada, et julgustada õigeaegsete ja asjakohaste meetmete võtmist.
Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi juhitav keskkonnateadmiste kogukond põhineb Euroopa Komisjoni eri talituste vahelisel koostööl ja see on loodud selleks, et võtta kasutusele uusi viise keskkonnapoliitika kujundamisega seotud teadmiste loomiseks ja vahetamiseks.
Kogukonna FORENV-algatuse eesmärk on uurida umbes kümmet esilekerkivat küsimust aastas. See on viieetapiline protsess, mis kestab ühe aasta sügisest järgmise aasta sügiseni. Need viis etappi on järgmised: teabe kogumine ja analüüsimine; arusaamine ja valiku tegemine; kirjeldamine; valideerimine; tulemused ja teabevahetus.
Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee osaleb peamiselt protsessi valideerimisetapis, milles kirjeldatakse umbes kümmet prioriteetset küsimust. Eelkõige palutakse tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteel vastata kolmele küsimusele.
- Kas kindlakstehtud esilekerkivad küsimused võivad endast kujutada ohtu ja/või pakkuda võimalusi, mida on kirjeldatud (või teistsuguseid ohte ja võimalusi)?
- Kas kirjeldatud eeldatav (positiivne või negatiivne) mõju keskkonnale ja inimeste tervisele on usutav (sh eeldatav ajakava)?
- Kas oskate hinnata ja järjestada kindlakstehtud esilekerkivate küsimuste asjakohasust, võttes aluseks nende mõju keskkonnale ja inimeste tervisele?
Tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee vastab neile küsimustele, koostades arvamuse, mis hõlmab ülevaadet kirjeldustest ja milles järjestatakse küsimused vastavalt nende potentsiaalsele mõjule inimeste tervisele ja keskkonnale.
Lisaks sellisele osalemisele iga-aastase tsükli valideerimisetapis, kutsutakse tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee liikmeid osalema ekspertide seminaridel arusaamise ja valiku etapis, mis keskendub esilekerkivate teemade läbivaatamisele ja arutamisele, nende rühmitamisele ja ELi poliitika jaoks potentsiaalselt oluliste esilekerkivate küsimuste prioriseerimisele.
Esimese iga-aastase FORENV-tsükli raames käsitleti esilekerkivaid küsimusi, mis on seotud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga linnakeskkonnas ning keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna kokkupuutepunktis esilekerkivad probleeme.
Teine tsükkel kestab 2020. aasta septembrini ja keskendub esilekerkivatele küsimustele, mis on seotud innovatsiooniga tuleviku rohemajanduses.
Lisateave
Tarbijaohutuse komitee koostab suunised nanomaterjalide kohta, et aidata tööstusel järgida kehtivaid õigusakte
Tarbijaohutuse komitee avaldas hiljuti suunised, mis on mõeldud riigiasutustele ja kosmeetikatööstusele, et aidata neil järgida ELi kehtivaid kosmeetikatoodete alaseid õigusakte (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009) seoses kosmeetikatoodete koostisainetena kasutatavate nanomaterjalide ohutuse hindamisega. Nanomaterjalide kasutamine kosmeetikatoodetes võib olla kasulik, näiteks kui neid kasutatakse UV-filtritena päikesekaitsetoodetes või säilitusainetena kosmeetikatoodete riknemise ärahoidmiseks. Siiski võivad need kosmeetikatoodete puhul kasulikud nanomaterjalid osutuda tarbijate jaoks ohtlikuks. Iga kosmeetikatoote koostisainena kasutamiseks mõeldud nanomaterjali puhul tuleks tarbijate ohutuse tagamiseks korraldada põhjalik ohutushinnang (pöörates erilist tähelepanu nanoomadustele – nt väga väikesed osakesed).
2012. aastal avaldas tarbijaohutuse komitee suunised kosmeetikatoodetes leiduvate nanomaterjalide ohutushinnangu kohta, kuid pärast seda on toimunud uusi arenguid nanomaterjalide ohutust käsitlevate teadusuuringute valdkonnas ning tarbijaohutuse komitee on hinnanud mitmeid nanomaterjalide ohutusega seotud toimikuid. Seepärast oli vaja ajakohastatud suuniseid, et anda ülevaade peamistest küsimustest ja andmenõuetest, mis on seotud kosmeetikatoodetes kasutatavate nanomaterjalide ohutuse hindamisega.
Uutes suunistes rõhutatakse nanomaterjalide ohutusega seotud erikaalutluste vajadust, võttes arvesse erinevaid omadusi nanoskaalal, koostoimeid ja/või mõjusid, mis erinevad samade materjalide tavapärasest vormist. Need sisaldavad ka teavet ja loetelu loomkatseid mittehõlmavatest meetoditest, mida võiks nanomaterjalide puhul kasutada, võttes samal ajal arvesse nanospetsiifilisi aspekte.
Ka on koostatud kontrollnimekiri, et võimaldada nii taotlejal kui ka tarbijaohutuse komiteel kiirelt hinnata toimikute täielikkust ja ennetada selliste taotluste esitamist, mis ei ole täielikud või sisaldavad ebapiisavaid/ebaolulisi andmeid. See peaks optimeerima ohutuse hindamise protsessi ning säästma nii taotlejate kui ka tarbijaohutuse komitee aega ja ressursse.
Lisateave