Skip to main content
Public Health

Tervis-EL uudiskiri nr 255 – Fookuses

EL tugevdab lähitulevikus võetavaid meetmeid, et tagada valmisolek tulevasteks COVID-19 puhanguteks

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi rahvatervise, riikide tundmise ja kriisiohjamise direktoraadi direktor John F. Ryan kinnitab, et Euroopa Komisjon võtab meetmeid, et tagada lähitulevikus tervisealane valmisolek tulevasteks COVID-19 puhanguteks ELis. Sel nädalal esitas komisjon neid meetmeid tutvustava teatise, mis saadeti Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele. Järgnevalt on esitatud teatise järeldused.

EL peab tagama valmisoleku COVID-19 juhtude võimalikuks taaslevikuks. See nõuab lähiajal võetavaid ja hästi koordineeritud meetmeid, et tõhustada valmisolekut ja reageerimist olulistes valdkondades. Juhtumite varajane avastamine ja kiire reageerimine nende edasise leviku takistamiseks koos erimeetmetega ühiskonna kõige haavatavamate rühmade kaitsmiseks on praegu parim võimalus, et vältida vajadust taastada ulatuslikud piirangud (nt liikumisvabaduse piirang). Tuginedes liikmesriikide, komisjoni ja ELi ametite käimasolevale tööle, on käesolevas teatises esitatud vajalikud meetmed.

Neid jõupingutusi peaksid toetama kindlad tõendid ja ulatuslik üldsuse teavitamine. Nakkuse taasleviku ennetamine sõltub suuresti üksikisikute käitumisest ja rahvatervisealaste soovituste järgimisest. Selleks et põhilisi individuaalseid ettevaatusabinõusid ka edaspidi jätkuvalt kohaldataks, peavad kõik valvsad olema. Vaja on üldsuse heakskiitu ja arusaamist kehtivate meetmete põhjendatusest ja tähtsusest. Edasiste sammude puhul on määravateks teguriteks sotsiaalse heakskiidu taseme jälgimine ja ühiskondlike probleemide lahendamine võimalikult varases etapis. Teavitamisega seotud sammud hõlmavad süsteemset ja viivitamatut reageerimist koroonaviiruse pandeemiat käsitlevale väärinfole ning täiendavalt on vaja pingutada, et suurendada võtmetähtsusega tervishoiutaristu kübervastupidavusvõimet. Kui liikmesriik taaskehtestab erakorralised meetmed, tuleks need kavandada mõõdukalt ja piiratult, et need ei takistaks õigusriigi ja parlamentaarse demokraatia toimimist.

Viirus ei peatu ELi piiridel ja seetõttu annavad EL ja selle liikmesriigid abi vajavatele kolmandatele riikidele üle 36 miljardi euro hädaabi, humanitaarabi ja pikaajalist toetust. Samuti on loodud ELi humanitaarabi õhusild, et säilitada humanitaar- ja hädaabitöötajate ning varustuse transportimise jaoks elutähtsad ühendused.

Komisjon jätkab koordineerimist teiste ülemaailmsete osalejatega, sealhulgas ÜRO ja WHOga, et tagada nõutav rahvusvaheline reageerimine sellele ülemaailmsele terviseohule ja võrdne juurdepääs COVID-19 vaktsiinile. Lisaks peaks eesmärk olema vähendada kriisi negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju, mis võiks kahjustada kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti tuleks investeerida partnerriikide vastupanuvõime suurendamisse, eelkõige tervishoiusüsteemi tugevdamise kaudu, toetades seeläbi maailmamajanduse taastumist. See on ainus viis praeguse pandeemiakriisi lõpetamiseks ELis ja kogu maailmas.

Rohkem kui ühelgi eelneval aastal tuleb pöörata tähelepanu hooajalise gripi mõju vähendamisele aastatel 2020/2021 ning tuleb võtta kohe meetmed, et seda olukorda leevendada. COVID-19 samaaegsed puhangud koos raske gripihooajaga võivad tervishoiusüsteemid proovile panna.

Euroopa Komisjon jätkab COVID-19 vastases võitluses koostööd liikmesriikidega. Koos jätkatakse teadusuuringute rahastamist, et prognoosida haiguse levikut ja taaspuhkemist ning toetada vajalike meditsiinivahendite väljatöötamist. Samuti edendatakse kohalike heade tavade kindlakstegemist ja levitamist. Ambitsioonika taastamiskava kaudu, mida toetatakse uuendatud pikaajalisest eelarvest aastateks 2021–2027 ja Euroopa Liidu taasterahastust, investeerib Euroopa ka sellesse, et tagada taastumine ja vastupanuvõime tulevaste Covid-19 puhangute korral, toetada struktuurimuutusi tervishoiusüsteemides ning tugevdada liidu kriisiohjesüsteeme ja -suutlikkust. Euroopa võtab COVID-19 kriisist põhjalikult õppust, et olla tulevaste kriisidega toimetulekuks tugevam, ühtsem ja paremini varustatud.

Tegevus ELi tasandil

Kriisiks valmisolek ja sellele reageerimine

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Koroonaviirusele reageerimine

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Koroonaviirusele reageerimine – Rahvatervis

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Terviseohutuse komitee

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

COVID-19 pandeemia

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Uudised

Euroopa Komisjoni teatis „Lähituleviku tegevuskava, et tagada ELi tervishoiusüsteemi valmisolek COVID-19 puhanguteks“

Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele esitati teatis asjakohaste meetmete kohta

Teatist käsitlev teabeleht

Teabelehes antakse üksikasjalik ülevaade meetmetest, mida on kavas võtta, et suurendada lähitulevikus valmisolekut COVID-19 puhanguteks ELis. Kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

Videod: valmisolek COVID-19 võimalikeks puhanguteks tulevikus

Lisateavet meetmete kohta saab lühikesest selgitavast videost ja 15. juulil toimunud pressikonverentsi videotest. Pressikonverentsil osales tervishoiuvolinik Stella Kyriakides ja sellel käsitleti valmisolekud uuteks viirusepuhanguteks.

Komisjoni veebisait Re-Open EU, et pakkuda ajakohastatud reisiteavet

Veebisaidil on esitatud teave selle kohta, mida tuleb Euroopas reisimisel ja puhkamisel arvesse võtta ning kuidas ohutult reisida ja reisil terveks jääda. Teavet ajakohastatakse pidevalt ja see on kättesaadav 24 keeles.

Pidevalt ajakohastatav teave COVID-19 kohta on kättesaadav ELi rahvatervise veebilehel

Seda lehekülge ajakohastatakse iga päev, et võtta arvesse pidevalt muutuvat olukorda. Lisatud on lingid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja WHO veebisaitidele.

Terviseohutuse komitee aruanded COVID-19 puhangu kohta

Komitee eesmärk on tõhustada koordineerimist ning jagada parimaid tavasid ja teavet riiklike valmisolekumeetmete kohta. Liikmesriigid konsulteerivad üksteisega, et koordineerida riikide tegevust tõsiste piiriüleste terviseohtude korral.

WHO teabeleht kestliku arengu eesmärkide kohta: tervisealaste hädaolukordade riskijuhtimine (2019)

Hädaolukordadest ja katastroofidest tulenevate terviseriskide juhtimiseks on vaja ennetus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamismeetmeid. Teabelehel on esitatud seda valdkonda puudutavad faktid, arvandmed ja liikmesriikide võetud kohustused.

Terviseprogrammi projektid

EU Healthy Gateways

Ühismeetme eesmärk on toetada liikmesriikide koostööd ja kooskõlastatud tegevust, et parandada nende valmisolekut ja reageerimisvõimet piiriületuskohtades sadamates, lennujaamades ja maismaamaapiiridel.

Muud huvipakkuvad lingid

Taasterahastu „NextGenerationEU“

Suuremat osa Euroopa Komisjoni kavandatud taastemeetmetest toetatakse uue ajutise taastevahendi „Next Generation EU“ kaudu, mille finantssuutlikkus on 750 miljardit eurot.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus

OpenWHO

Open WHO on WHO uus interaktiivne veebiplatvorm, kus pakutakse veebikursusi, et parandada reageerimist tervisevaldkonnaga seotud hädaolukordadele.