Põhisisu juurde
Public Health

Tervis-EL uudiskiri nr 257 – Fookuses

Hoolitse oma südame eest! Südame-veresoonkonna haiguste ravi ja tugiteenused COVID-19 ajal on ohutud ja olulised.

Tervise edendamise, haiguste ennetamise, rahastamisvahendite üksuse juhataja Stefan Schreck, vestleb meiega ülemaailmse südamepäeva eel 29. septembril. Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine enneaegse surma põhjus.

Kuidas on COVID-19 mõjutanud südame-veresoonkonna haiguste valdkonda?

Pandeemia on toonud esile palju probleeme ja seadnud meie tervishoiusüsteemid surve alla. Pandeemia tekitas lisaprobleeme ka inimestele, kes juba elavad mingi haigusega, nagu südame-veresoonkonna haigused, kuna neil on COVID-19ga nakatumise korral suurem risk haigestuda raskesse haigusse.

Lisaks vältisid praeguse olukorra tõttu paljud patsiendid, sealhulgas südamehaiged, haiglaid ja arste, kuna kartsid viirusega nakatuda. Paljud patsiendid on oma korrapärased vastuvõtud, sõeluuringud, järeluuringud ja isegi plaanilised operatsioonid tegemata jätnud või edasi lükanud.

Pandeemia tõttu oli inimestel raske olla füüsiliselt aktiivne, kuna neil polnud liikumispiirangute ajal võimalik üldse liikuda või oli nende juurdepääs kohtadele, kus nad võisid kõndida, sõita või spordiga tegeleda, väga piiratud. Pandeemiast põhjustatud stress võib samuti mõjutada südame tervist ning see võib panna inimesi suitsetama, stressi tõttu üle sööma, liiga palju alkoholi jooma või muid halbu valikuid tegema.

Kas teil on nõuandeid südame-veresoonkonna haigustega patsientidele COVID-19 ajal toimetulemiseks?

Patsiendid peavad teadma, et infarkti ja insuldi risk kaalub oluliselt üles COVID-19ga nakatumise riski. Südame-veresoonkonna probleemide ilmnemisel on oluline pöörduda viivitamatult arsti poole. Patsiendid ja inimesed üldiselt peavad teadma, et haiglasse või arsti juurde minek on ohutu ning et on oluline käia regulaarselt arsti vastuvõtul ja kontrollis.

Mida on Euroopa Komisjon südame-veresoonkonna haiguste valdkonnas ette võtnud?

Paljud südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid on muude mittenakkuslike haiguste riskitegurid. Seetõttu proovib EL lahendada probleeme, mida mittenakkuslikud haigused ELi kodanikele tekitavad, integreeritud meetmetega, mis keskenduvad sektori- ja poliitikavaldkondade ülesele ennetamisele, ning tervishoiusüsteemide tugevdamisele.

Euroopa Komisjon on võtnud endale kohustuse toetada ELi riike nende jõupingutustes saavutada üheksa vabatahtlikku eesmärki, mille Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on seadnud aastaks 2025, ning 2030. aastaks seatud säästva arengu eesmärk 3.4 (mittenakkuslikest haigustest tuleneva enneaegse suremuse vähendamine ühe kolmandiku võrra ning vaimse tervise ja heaolu edendamine).

Nende probleemide lahendamiseks ja liikmesriikide abistamiseks nende eesmärkide saavutamisel on komisjon moodustanud tervise edendamise, mittenakkuslike haiguste ennetamise ja ravi juhtrühma (juhtrühm). Juhtrühm toetab liikmesriike, soodustades asjakohaste kogemuste, poliitika ja tavade vahetamist.

Miks on Euroopa Komisjon keskendunud mittenakkuslikele haigustele?

Mittenakkuslikud haigused, nagu südame-veresoonkonna haigused ja vähktõbi, on ELis puude, terviseprobleemide, tervisega seotud pensionile jäämise ja enneaegse surma peamised põhjused, millega kaasnevad märkimisväärsed sotsiaalsed ja majanduslikud kulud. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni andmetel sureb ELis mittenakkuslike haiguste tõttu igal aastal enneaegselt ligikaudu 550 000 tööealist inimest. Mittenakkuslikud haigused on suurimaks surmajuhtumite põhjustajaks ELis ning moodustavad suurima osa ELi riikide tervishoiukuludest – 115 miljardit eurot aastas. Need arvud on murettekitavad, kuid on olemas üks näitaja, mis annab meile palju lootust ja juhib meie tööd – kuni 80% mittenakkuslikest haigustest saab ära hoida tervislike eluviiside abil.

Tegevus ELi tasandil

Mittenakkuslikud haigused

Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus

Südame-veresoonkonna haigused

Euroopa Komisjon – Teadusuuringud ja innovatsioon

Uudised

Tervise edendamise, mittenakkuslike haiguste ennetamise ja ravi juhtrühm kohtub virtuaalselt 10. septembril

Rühm esitas esialgsed uuringutulemused liikmesriikide rahvatervisealaste prioriteetide kohta, mis määrati kindlaks selleks, et kehtestada elanikkonna tasandi tervisealaste sekkumismeetmete peamised prioriteedid ja parimad tavad aastateks 2021–2022. Üks neist prioriteetidest on mittenakkuslike haiguste ennetamine.

Komisjon korraldab konverentsi teemal „Tervislikud eluviisid haridusest praktikasse“

Komisjoni tarbija-, tervise-, keskkonna-, põllumajandus- ja toiduküsimuste ameti korraldatud konverents toimus tervishoiupoliitika platvormi vahendusel. Registreeritud kasutajad saavad platvormil lugeda kokkuvõtet ja täiendavat teavet.

29. septembril ülemaailmselt tähistataval südamepäeval on COVID-19 kontekstis suur tähtsus

Südame-veresoonkonna haiguseid või nende tekkimist soodustavaid haigusi, sealhulgas diabeet ja kõrgevererõhutõbi, põdevad inimesed on koroonaviiruse raskete vormide suhtes vastuvõtlikumad. Ühinege käesoleva aasta ülemaailmse teadlikkuse suurendamise ja meetmete võtmise kampaaniaga ning aidake vähendada südame-veresoonkonna haiguste riske.

Eurostat esitab statistikat ja analüüse peamise surmapõhjuse kohta ELis

Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surmapõhjus. Eurostat esitab statistikat südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmajuhtumite arvu kohta ELis ja liikmesriikides, südame-veresoonkonna haiguste esinemissageduse kohta soo ja vanuse järgi ning muid asjakohaseid andmeid ja analüüse.

WHO tagab ülemaailmse kohustuse vähendada südame-veresoonkonna haigustest tingitud koormust 25% võrra

Valitsused on kiitnud heaks WHO üheksa ülemaailmset vabatahtlikku eesmärki, mille üldeesmärk on vähendada nelja peamise mittenakkusliku haiguse põhjustatavaid enneaegse surma juhtumeid 2025. aastaks 25% võrra. See on võimalik tänu kõrgetasemelisele poliitilisele pühendumusele, meetmetele kogu valitsemissektorist ning kõigi toetusele ja kaasamisele.

Terviseprogrammi projektid

Young 50

ELi rahastatud projekti „YOUNG 50“ eesmärk on aidata muuta või vähendada riskitegureid 50-aastaste tervete inimeste hulgas, aidata muuta ebatervislikku eluviisi ning suurendada elanikkonna teadmisi ja arusaama südame-veresoonkonna haiguste riskidest.

Muud huvipakkuvad lingid