Skip to main content
Public Health

Vaktsineerimine on haiguste ennetamise peamine vahend ja üks kulutõhusamatest rahvatervise valdkonna meetmetest. Immuniseerimine vaktsineerimise abil on parim kaitse raskete, välditavate ja mõnikord surmaga lõppevate nakkushaiguste eest. Tänu ulatuslikule vaktsineerimisele on rõuged likvideeritud, Euroopast on kadunud lastehalvatus ning ka paljud muud haigused on peaaegu kõrvaldatud.

ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2020 ELi strateegia COVID-19 vastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks. COVID-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 vastased ohutud ja tõhusad vaktsiinid on meie parim võimalus pandeemia järkjärguliseks lõpetamiseks.

15. oktoobril 2020 avaldas komisjon COVID-19 strateegiateks ja vaktsiinide kasutuselevõtmiseks valmisolekut käsitleva teatise, milles esitati põhielemendid, mida liikmesriigid peaksid oma riiklikes COVID-19 vaktsineerimiskavades arvesse võtma, eelkõige seoses prioriteetsete vaktsineerimisrühmade kindlaksmääramisega.

Praegused probleemid

Igal aastal vaktsineeritakse aastas rohkem kui 100 miljonit last selliste haiguste vastu nagu difteeria, teetanus, läkaköha, tuberkuloos, lastehalvatus, leetrid ja B-hepatiit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel hoitakse igal aastal maailmas vaktsineerimise abil ära hinnanguliselt 2–3 miljonit surmajuhtumit, vähendades sellega haiguspõhiseid ravikulusid, sealhulgas antimikroobse raviga seotud kulusid (viirusnakkuste puhul).

Hoolimata suurepärastest tulemustest minevikus, seisavad mitmed ELi ja selle naaberriigid praegu silmitsi enneolematute vaktsiinennetatavate haiguste puhangutega, mis on tingitud ebapiisavast vaktsineeritusest. Üldsuse usalduse vähenemine vaktsineerimise suhtes, geograafilised erinevused vaktsiinidele juurdepääsus ja vaktsineerimist käsitleva väärinfo ja desinformatsiooni levik on murettekitav ning rahvatervise ekspertide jaoks suur probleem. Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide ühisteks eesmärkideks on tagada kõikidele ELi kodanikele võrdne juurdepääs vaktsiinidele, võidelda väärinfo ja desinformatsiooni vastu ja suurendada vaktsiinide suhtes usaldust.

Euroopa Liidus kehtivad väga ranged turustatavate vaktsiinide heakskiitmise eeskirjad. Euroopa Ravimiamet vastutab väljatöötatud vaktsiinide hindamise ja järelevalve eest. Euroopa Komisjon annab müügiloa alles pärast väga põhjalikke katseid. Euroopa Ravimiamet jätkab turule lastud vaktsiini ohutuse hindamist ning teeb müügiloa saamise järgset järelevalvet. Kõiki neid meetmeid võetakse maksimaalse ohutuse tagamiseks, et tagada inimeste tervis ja heaolu.

Vaktsiinid sisaldavad antigeene, mis annavad immuunsuse konkreetsete patogeenide, nagu gripiviiruse vastu. Et vaktsiin oleks tõhus, peab see sisaldama ka muid aineid, näiteks stabilisaatorid, abiained ja säilitusained.

Stabilisaatoreid on vaja selleks, et hoida ladustatavate vaktsiinide toimet. Vaktsiinide abiained on aga ühendid, mis parandavad immuunvastust. Need stimuleerivad viiruse- või bakterivastaste antigeenide tootmist ning muudavad vaktsiini seega tõhusamaks ja nende toime pikaajalisemaks. Säilitusained on aga ühendid, mida on vaja ohtlike bakterite ja seente tekke ärahoidmiseks, et vaktsiin oleks ohutu. Euroopa Liidus turustatavate vaktsiinide kõik komponendid läbivad range kontrolli ja nende ohutus on arvukate katsetega kindlaks tehtud. WHO pakub internetis vaktsiinide ohutuse lühikursust, et selle kohta rohkem infot jagada.

ELi tasandi meetmed

Vaktsineerimine on riiklike ametiasutuste pädevuses, kuid Euroopa Komisjon toetab ELi riike poliitika ja programmide koordineerimisel.

2018. aasta detsembris võtsid ELi tervishoiuministrid vastu nõukogu soovituse vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta. Selle poliitilises algatuse raames näidatud meetmete eesmärk on näiteks koordineerida vaktsiinide hankimist, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning võidelda vaktsiinikõhkluse vastu, üldeesmärgiga suurendada vaktsineerimist ELis kõiki vanuserühmi hõlmavalt.

Lisaks toetab komisjon ELi riike vaktsineerimismäärade säilitamisel või suurendamisel järgmiselt:

Vaktsineerimist käsitlev ühismeede

Euroopa Komisjon toetab senisest enam liikmesriikide jõupingutusi suurendada üldist vaktsineeritust ning on muu hulgas vastu võtnud vaktsineerimisalase ühismeetme, mida kaasrahastatakse ELi terviseprogrammist (3,55 miljoni euroga).

2018. aastal käivitatud vaktsineerimisalane ühismeede püüab ELis vähendada vaktsiinikõhklust ja suurendada vaktsineerituse taset. Ühismeedet koordineerib INSERM (Prantsusmaa) ja selles osaleb 20 partnerit (sh 17 ELi riiki ja 3 ELi mittekuuluvat riiki).

Samuti on selle eesmärk tugevdada riiklike vaktsineerimisalaste nõuanderühmade koostööd, et suurendada otsustusprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust seoses uute vaktsiinide kasutuselevõtuga.

Vaktsineerimiskoalitsioon

2019. aasta kevadel loodi vaktsineerimiskoalitsioon, mis ühendab Euroopa tervishoiutöötajate ja üliõpilaste ühendusi, kes toetavad oma tegevusega vaktsineerimist kodanike ja eakaaslaste hulgas. Vaktsineerimiskoalitsiooni liikmed kohustuvad esitama üldsusele täpset teavet, võitlema vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta levivate müütidega ja vahetama parimaid tavasid. Selle koalitsiooni tööd juhivad ühiselt kolm suurimat Euroopa tervishoiutöötajate ühendust:

9. veebruaril 2021 avaldas koalitsioon manifesti kolme peamise põhjusega, miks kõik tervishoiutöötajad peaksid võimaluse korral laskma end COVID-19 vastu vaktsineerida:

  1. vaktsiinid kaitsevad haiguste ning võimalike raskete või eluohtlike tüsistuste eest
  2. COVID-19 vaktsiinid on ohutud ja tõhusad
  3. vaktsiinid aitavad kindlustada tervishoiusuutlikkust

Samuti tegid nad avalduse iga-aastase gripist teadlikkuse kampaania (Flu Awareness) toetuseks, soovitades, et ka tervishoiutöötajad vaktsineeriksid gripi vastu.

Lisateave