Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
eesti
Public Health

Ülevaade

Vaktsineerimine on haiguste ennetamise peamine vahend ja üks kulutõhusamatest rahvatervishoiu meetmetest. Immuniseerimine vaktsineerimise abil on parim kaitse raskete, välditavate ja mõnikord surmaga lõppevate nakkushaiguste eest. Tänu ulatuslikule vaktsineerimisele on rõuged likvideeritud, Euroopast on kadunud lastehalvatus ning ka paljud muud haigused on peaaegu kõrvaldatud.

Praegused probleemid

Igal aastal vaktsineeritakse üle maailma rohkem kui 100 miljonit last selliste haiguste vastu nagu difteeria, teetanus, läkaköha, tuberkuloos, lastehalvatus, leetrid ja B-hepatiit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel hoitakse igal aastal maailmas vaktsineerimise abil ära hinnanguliselt 2 kuni 3 miljonit surmajuhtumit, vähendades sellega haiguspõhiseid ravikulusid, sealhulgas antimikroobse raviga seotud kulusid (viirusnakkuste puhul).

Hoolimata suurepärastest tulemustest on mitmed ELi riigid ja tema naaberriigid seisnud silmitsi enneolematute vaktsiinennetatavate haiguste puhangutega, mis on tingitud ebapiisavast vaktsineeritusest. Üldsuse usalduse vähenemine vaktsineerimise suhtes, geograafilised erinevused vaktsiinidele juurdepääsul ja vaktsineerimist käsitleva väärinfo ja desinformatsiooni levik on murettekitav ning rahvatervishoiu ekspertide jaoks suur probleem. Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide ühiseks eesmärgiks on tagada kõikidele ELi kodanikele võrdne juurdepääs vaktsiinidele, võidelda väärinfo ja desinformatsiooni vastu ja suurendada vaktsiinide suhtes usaldust.

Euroopa Liidus kehtivad väga ranged turustatavate vaktsiinide heakskiitmise eeskirjad. Väljatöötatud vaktsiinide hindamise ja järelevalve eest vastutab Euroopa Ravimiamet. Euroopa Komisjon annab müügiloa alles pärast väga põhjalikke katseid. Euroopa Ravimiamet jätkab turule lastud vaktsiini ohutuse hindamist ning teeb müügiloa saamise järgset järelevalvet. Kõiki neid meetmeid võetakse maksimaalse ohutuse tagamiseks, et tagada inimeste tervis ja heaolu.

Euroopa Liidus turustatavate vaktsiinide kõik komponendid läbivad range kontrolli ja nende ohutus on arvukate uuringutega kindlaks tehtud.

ELi tasandi meetmed

Vaktsineerimine on riiklike ametiasutuste pädevuses, kuid Euroopa Komisjon toetab ELi riike poliitika ja programmide koordineerimisel.

2018. aasta detsembris võtsid ELi tervishoiuministrid vastu nõukogu soovituse vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta. Selles poliitilises algatuses soovitatud meetmete eesmärk on näiteks koordineerida vaktsiinide hankimist, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning võidelda vaktsiinikõhkluse vastu, üldeesmärgiga suurendada vaktsineerimist ELis kõiki vanuserühmi hõlmavalt.

Lisaks toetab komisjon ELi riike vaktsineerimismäärade säilitamisel või suurendamisel järgmiselt:

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava üks eesmärke on kaotada emakakaelavähk noorte inimeste vaktsineerimisega inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu, mis põhjustab emakakaelavähki ja on seotud ka pea- ja kaela- ning pärakuvähi tekkega. Eelkõige kutsutakse kavas üles vaktsineerima vähemalt 90% sihtvanuserühma kuuluvatest tüdrukutest ja suurendama märkimisväärselt poiste vaktsineerimist.

2023. aastal esitab komisjon ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on suurendada B-hepatiidi viiruse ja inimese papilloomiviiruste vastast vaktsineerimist. Need meetmed hõlmavad vaktsineerimise füüsiliste takistuste vähendamist, sihipärast teavitustegevust ning võitlust väär- ja desinformatsiooni vastu.

Ohutud COVID-19 vaktsiinid eurooplastele

Vaktsineerimist käsitlev ühismeede

Euroopa Komisjon tugevdab oma toetust liikmesriikide jõupingutustele suurendada üldist vaktsineeritust, sealhulgas ka vaktsineerimisalase ühismeetme kaudu, mida kaasrahastatakse ELi terviseprogrammist (3,55 miljoni euroga).

2018. aastal käivitatud vaktsineerimisalane ühismeede püüab ELis vähendada vaktsiinikõhklust ja suurendada vaktsineerituse taset. Ühismeedet koordineerib INSERM (Prantsusmaa) ja selles osaleb 20 partnerit (sh 17 ELi riiki ja 3 ELi mittekuuluvat riiki).

Samuti on selle eesmärk tugevdada riiklike vaktsineerimisalaste nõuanderühmade koostööd, et suurendada otsustusprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust seoses uute vaktsiinide kasutuselevõtuga.

Vaktsineerimiskoalitsioon

2019. aasta kevadel loodi vaktsineerimiskoalitsioon, mis ühendab Euroopa tervishoiutöötajate ja tervisevaldkonna üliõpilaste ühendusi, kes toetavad oma tegevusega vaktsineerimist kodanike ja eakaaslaste hulgas. Vaktsineerimiskoalitsiooni liikmed kohustuvad esitama üldsusele täpset teavet, võitlema vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta levivate müütidega ja vahetama parimaid tavasid. Selle koalitsiooni tööd juhivad ühiselt kolm suurimat Euroopa tervishoiutöötajate ühendust:

9. veebruaril 2021 avaldas koalitsioon manifesti kolme peamise põhjusega, miks kõik tervishoiutöötajad peaksid võimaluse korral laskma end COVID-19 vastu vaktsineerida.

Samuti tegi see koalitsioon 2021. aastal avalduse, et toetada grippi ja sellega seonduvat tutvustavat iga-aastast kampaaniat „Flu Awareness“, milles soovitati tervishoiutöötajatel end gripi vastu vaktsineerida, ning 2022. aastal esitati avaldus, milles rõhutati korrapärase vaktsineerimise ja laste vaktsineerimise olulisust.

Vaktsineerimiskoalitsioon kohtub igal aastal, et arutada oma tegevust vaktsineerimise edendamiseks.

Lisateave