Euroopa Komisjon on andnud rahalist abi veel mitmele algatusele, mille eesmärk on toetada reforme tervishoiutöötajaid puudutavates olulistes valdkondades. Üksikasjalikumat teavet nende kohta on esitatud allpool.
Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine
Direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta on sätestatud kogu Euroopat hõlmav õigusraamistik, mis võimaldab riikidel tunnustada üksteise kutsekvalifikatsioone. Tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni (arstid, õed, ämmaemandad, hambaarstid, farmatseudid, loomaarstid) tunnustatakse automaatselt: kui olete oma koduriigis kvalifitseeritud tervishoiutöötaja, siis on teil automaatselt õigus töötada kõikjal ELis.
Direktiiviga 2013/55/EL lihtsustati kutsekvalifikatsioonide direktiivis sätestatud eeskirju, et tervishoiu ja muude reguleeritud kutsealade töötajatel oleks hõlpsam töötada teistes ELi riikides.
Tervishoiutöötajate liikuvus ja ränne
Täpsema ülevaate saamiseks tervishoiutöötajate rändevoogudest nii ELi sees kui ka ELi ja kolmandate riikide vahel on algatatud kaks ELi teadusprojekti:
- Tervishoiutöötajate liikuvus ja tervishoiusüsteemid (PROMeTHEUS)
- Tervishoiutöötajate liikuvus (MoHProf)
Kuidas vähendada rände negatiivset mõju tervishoiusüsteemidele
Viimaste kümnendite jooksul on tervishoiutöötajate ränne suurenenud kogu maailmas, eriti aga väljaränne madalama sissetulekuga riikidest, mille tervishoiusüsteemid on niigi haprad. Selle probleemiga tegelemiseks on vastu võetud Maailma Terviseorganisatsiooni üldised tegevusjuhised tervishoiutöötajate rahvusvaheliseks värbamiseks.
Juhiste eesmärk on kehtestada ja edendada vabatahtlikke põhimõtteid ja tavasid tervishoiutöötajate eetiliseks rahvusvaheliseks värbamiseks ning hõlbustada tervishoiusüsteemide tugevdamist. Liikmesriigid ei tohiks soodustada tervishoiutöötajate aktiivset värbamist arenguriikidest, kus neist on niigi väga suur puudus.
Tõhusad värbamis- ja töösuhte säilitamise strateegiad
- 2015. aastal korraldatud uuring tõhusate värbamis- ja töösuhte säilitamise strateegiate kohta näitas, et mitterahalised tegurid, nagu toetav ja turvaline töökeskkond, on tervishoiutöötajate ja eriti naiste jaoks töökoha valikul väga olulised.
- ELi teadusprojekt „Meditsiiniõdede vajaduse prognoosimine Euroopas“ tõendab, et õdede rahulolu on tihedalt seotud töökeskkonnaga.
- Euroopa sotsiaaldialoog haigla- ja tervishoiusektoris on võimaldanud kokku leppida haiglasektori töötajate eetilise piiriülese värbamise ja töösuhte säilitamise tegevusjuhendi ning värbamise ja töösuhte säilitamise tegevusraamistiku.
Õendusvaldkonna õppe- ja reguleerivate asutuste katsevõrgustik
Õendusvaldkonna õppe- ja reguleerivate asutuste katsevõrgustik loodi eesmärgiga vahetada parimaid tavasid tervishoiuvaldkonna abitöötajate kutseoskuste parandamiseks, pidades eelkõige silmas piiriülest liikuvust. Võrgustiku raames uuriti tervishoiuvaldkonna abitöötajate oskusi ja pädevust, et neid võimaluse korral parandada riiklike haridus- ja koolitusprogrammide abil. Aruandega saab tutvuda siin.
Tervishoiuvaldkonna abitöötajate põhipädevuste arendamise võrgustik
Euroopa Komisjoni 2014. aasta rahvatervise programmi raames sõlmis Euroopa Komisjoni Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet uuringu korraldamiseks hankelepingu konsortsiumiga, mida juhib Hollandi tervishoiu-uuringute instituut NIVEL. Uuringu CC4HCA raames hinnatakse ELi riikide huvi kujundada välja ühine seisukoht tervishoiuvaldkonna abitöötajate oskuste, teadmiste ja pädevuste suhtes Euroopas. Aruandega saab tutvuda siin.
Tervishoiutöötajate pidev kutsealane areng ELis
Euroopa Komisjoni koostatud ELi tervishoiutöötajate tegevuskava kohaselt on pidev kutsealane areng hea võimalus tagada patsiendiohutus tervishoiutöötajate ja patsientide piiriülese liikuvuse tingimustes. Pideva kutsealase arengu tõlgendused on liikmesriigiti erinevad, mistõttu on võimalik nende hulgast välja valida tegutsemisviise ja parimaid tavasid, mida soovitada ELi tasandil.
Lingitud uuringus vaadeldi arstide, õdede, hambaarstide, ämmaemandate ja farmatseutide pideva kutsealase arengu ja elukestva õppe võimalusi ELis ja EFTA riikides. Uuringuga töötati välja poliitikasoovitused tihedamaks koostööks ja parimate tavade vahetamiseks Euroopa tasandil ning selles rõhutatakse vajadust hõlbustada kõikide tervishoiutöötajate pidevat kutsealast arengut, pöörates muu hulgas tähelepanu ajalistele ja materiaalsetele piirangutele. Samuti soovitatakse põhjalikumalt uurida pideva kutsealase arengu võimalusi ning nende seost patsiendiohutuse ja tervishoiu kvaliteediga.
Valdkondlike oskuste ühendused
Valdkondlike oskuste ühendused tegelevad oskuste nappusega konkreetse valdkonna ühel või mitmel ametialal. Selleks teevad nad kindlaks asjaomase valdkonna praegused või eeldatavad tööturuvajadused ning aitavad viia iga taseme kutseharidus- ja koolitussüsteemid nendega vastavusse.
Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemil põhinev eakate hooldamise õppeprogramm on esimene valdkondlike oskuste ühenduste katseprojekt tervishoiuvaldkonnas. Kuue ELi riigi organisatsioonidest koosneva rahvusvahelise partnerluse eesmärk on parandada hooldajate kutseoskuste võrreldavust, läbipaistvust ja vastastikust tunnustamist, järgides Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi põhimõtteid.
Tervishoiu- ja hooldusvaldkonna valdkondlike oskuste ühenduste loomist toetati ka Erasmus+ 2015. aasta hankega.
