Põhisisu juurde
Public Health

Üleilmne tervishoid

ELi üleilmne tervishoiustrateegia

Kodanike heaolu ja elu, ühiskonna heaolu ja stabiilsuse ning jätkusuutliku majanduse jaoks on vaja üleilmset lähenemisviisi tervishoiule. ELi üleilmne tervishoiustrateegia võeti vastu 2022. aasta novembris ja see kujutab endast uut viisi, kuidas muutuvas maailmas üleilmsel tasandil terviseprobleeme lahendada.

ELi üleilmne tervishoiustrateegia asendab ELi 2010. aasta üleilmse tervishoiupoliitika ja selles esitatakse kolm prioriteeti üleilmsete terviseprobleemide lahendamiseks:

  • tagada inimeste parem tervis ja heaolu kogu elukaare kestel
  • tugevdada tervishoiusüsteeme ja edendada üldist tervisekindlustust
  • rakendada võitluses pandeemiate ja teiste terviseohtudega ning nende ennetamisel terviseühtsuse põhimõtet.

EL aitab kujundada uut üleilmset tervisekorda järgmiste abinõudega:

  • tugev üleilmne juhtimisstruktuur keerukas geopoliitilises keskkonnas
  • rahvusvahelised tervisepartnerlused
  • Euroopa tiimi lähenemisviisi kasutamine
  • tõhusam rahastamine, mille jaoks tuleb edendada uuenduslikke rahastamisviise, koondada rahvusvahelisi ressursse ning kasutada kaasrahastust.

Tervisestrateegia kujutab endast Euroopa terviseliidu välismõõdet, mis kaitseb eurooplaste heaolu ja nende tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet. See on ka oluline osa algatusest Global Gateway, millega luuakse ühisel vastutusel põhinevaid võrdsete osalejate partnerlusi.

ÜRO – koostöö tervishoiuvaldkonnas

EL on loonud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO) tugevad suhted, tehes tihedat koostööd ÜRO sekretariaadi ning ÜRO agentuuride, fondide ja programmidega. Koostöö hõlmab nii üleilmset tervishoidu, kui ka otseselt tervisega seotud küsimusi, nagu areng, inimõigused, kliimamuutused, kriisiohjamine ja humanitaarabi.

EL toetab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), mis on üleilmsetes tervishoiuküsimustes ÜRO süsteemis juhtiv asutus.

Alates 2020. aastast on EL teinud WHO riikide ja rahvusvaheliste partneritega koostööd sellise vahendi kasutuselevõtuks, mille eesmärk on parandada tulevaste pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist üleilmsel tasandil. COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele tuginedes keskendub EL kindlalt konkreetsetele meetmetele, mis aitavad kõigil end turvalisemalt tunda. See hõlmab ambitsioonikat pandeemiakokkulepet. EL on pandeemiakokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel aktiivne ja kaasatud partner. Lõpliku otsuse vahendi vastuvõtmise kohta teevad WHO 194 liikmesriiki, millega tagatakse, et kõik riigid saavad teha olulistes üleilmsetes tervishoiuküsimustes koostööd.

Euroopa Komisjon osaleb aktiivselt üleilmse tervishoiu teemal peetavates G20 aruteludes. G20 on rahvusvaheline foorum, kuhu kuuluvad maailma 20 juhtiva tööstusriigi ja tärkava turumajandusega riigi valitsuste esindajad ja keskpankade presidendid. Samuti on komisjonil oluline roll G7s, milles on esindatud seitse maailma suurima arenenud majandusega riiki.

Arutati järgmisi küsimusi:

Kestliku arengu eesmärgid

17 ÜRO kestliku arengu eesmärki, milles lepiti kokku 2015. aastal, moodustavad üleilmse meetmete raamistiku aastani 2030.

Kuigi mitmed eesmärgid on tervisega seotud, keskendub üks neist konkreetselt just sellele teemale. Eesmärgiga nr 3 püütakse „tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“. See keskendub muu hulgas järgmisele:

  • nakkushaigused (nt HIV/AIDS, tuberkuloos, hepatiit);
  • mittenakkuslikud haigused ja vaimne tervis;
  • ainete kuritarvitamine;
  • tubakatoodete tarbimise piiramine;
  • vaktsiinide ja ravimite kättesaadavus;
  • tervishoiu rahastamine ja tervishoiutöötajatega seotud küsimused.

Euroopa Komisjonil ja ELi riikidel on jagatud vastutus kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 on esitatud 2016. aastal vastu võetud teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Vastus hõlmab järgmist: kestliku arengu eesmärkide lõimimine ELi poliitikasse ja algatustesse, korrapärane aruandlus edusammude kohta, koostöö peamiste huvirühmadega ning pikaajalise visiooni koostamine.

ELi kestliku arengu veebisaidilt leiate üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas EL aitab rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning saavutada kestliku arengu eesmärke.

Üleilmne tervishoiupoliitika foorum ja komisjon

Üleilmse tervishoiupoliitika toetamiseks on komisjon loonud üleilmse tervishoiupoliitika foorumi, mis koondab rahvusvaheliste organisatsioonide, vabaühenduste ja tööstuse esindajaid. See peaks aitama tugevdada ELi mõju üleilmses tervishoius, tagades järjepidevuse tervishoiualase sise- ja välispoliitika vahel üleilmsete tervishoiueesmärkide saavutamiseks.

Üleilmne tervishoiupoliitika foorum loodi pärast 2010. aasta komisjoni teatist „ELi roll ülemaailmses tervishoius“ ja sellele järgnenud nõukogu istungi järeldusi. Peamiselt osalevad selles komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat.

Ülemaailmne terviseohutuse algatus

Ülemaailmse terviseohutuse algatuse liikmena teeb Euroopa Komisjon tihedat koostööd WHOga ja G7+ riikidega (Ameerika Ühendriigid, Kanada, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja Mehhiko), et luua tõhus ja hästi korraldatud võimalikke terviseohte käsitlev üldise valmisoleku ja reageerimise strateegia.

Ülemaailmne terviseohutuse algatus käivitati Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeeriumi initsiatiivil 2001. aasta novembris. Kuigi algatuse ametlike liikmete hulka kuulub vaid neli ELi riiki, tagab Euroopa Komisjoni liikmesus, et komisjoni terviseohutuse komitee vahendusel jõuavad arutelude tulemused kõigi ELi riikideni.

Ülemaailmse terviseohutuse algatuse ministrite foorumi raames kohtuvad igal aastal G7+ riikide ministrid ja sekretärid ning Euroopa Komisjoni tervishoiu volinik. Tehnilise nõuandjana osaleb ka Maailma Terviseorganisatsioon.

Ülemaailmse terviseohutuse algatuse saavutused

  • Parem valmisolek rõugepuhanguks ja sellele reageerimine
  • Rahvusvahelise teabevahetuse ja riskijuhtimise parandamine
  • Laborite suutlikkuse katsetamine ja suurendamine
  • Parem valmisolek üleilmseks gripipandeemiaks ja sellele reageerimine
  • Valmistumine keemilisteks ja kiirgusohtudeks