Põhisisu juurde
Public Health

Rändajate tervis

Septembris 2020 tutvustas komisjon uut rände- ja varjupaigalepet, milles esitatakse õiglasem lähenemisviis rände- ja varjupaigaküsimuste haldamisele. Selle eesmärk on leida uus tasakaal vastutuse ja solidaarsuse õiglase jagamise põhimõtete vahel ning suurendada usaldust terviklikuma lähenemisviisi ja ajakohastatud menetluste abil. Leppes tehakse ettepanek kiirendada rändeprotsesse ning tugevdada rände- ja piiripoliitika juhtimist.

Lepe hõlmab ka rändajate tervishoiuga seotud küsimusi, sisaldades sätteid tervisekontrolli kehtestamise kohta, mis võimaldab varakult kindlaks teha rändajate potentsiaalsed vajadused.

ELi õiguse reformimise ettepanekud

Uus rände- ja varjupaigalepe

Leppega määratakse kindlaks edasised sammud 2016. ja 2018. aastal heaks kiidetud reformiettepanekuid käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimiseks. Nende ettepanekute eesmärk on muuta menetlused tõhusamaks ja pakkuda rändajatele tugevamaid garantiisid.

Euroopa Komisjon on teatanud ka järgmistest uutest leppesse kaasatavatest seadusandlikest ettepanekutest:

Muud ettepanekud

2016. aasta juunis võttis komisjon vastu tegevuskava, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike lõimimist ELi liikmesriikidesse. Tegevuskava sisaldab mitmeid tervishoidu ja sinise kaardi direktiivi läbivaatamist käsitlevaid ettepanekuid. Läbivaatamine on vajalik, et lahendada oskustööjõu nappuse probleemi ja meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanikke, sealhulgas tervishoiutöötajaid.

2016. aasta juulis kiitis Euroopa Komisjon heaks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimist käsitleva teise ettepanekute paketi, mis sisaldab ka tervishoiualaseid sätteid hõlmavaid õigusakte, nt:

Ettepanekud on osa uuest rände- ja varjupaigaleppest.

Mida teeb EL?

Euroopa Komisjoni prioriteet on toetada riike, kuhu saabub suur hulk rändajaid. Suurem osa rändajatest on ELi saabudes hea tervise juures. Vaatamata sellele võib nende tervislik seisund reisimise ajal halveneda või nad võisid enne ELi saabumist põdeda mõnd haigust.

Mõned neist võivad kannatada füüsilise kurnatuse, äärmusliku stressi, vedelikukaotuse või külmetuse käes, mida omakorda raskendavad muud asjaolud, nagu halvad elamistingimused, ebatervislik eluviis või kroonilised haigused, mis kõik kokku mõjuvad halvasti nende füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Kuidas saab EL aidata?

  • EL pakub rahalist abi, et täiustada haavatavate rändajate jaoks mõeldud tervishoiuteenuseid, neid riiklikesse tervishoiusüsteemidesse integreerida ning koolitada tervishoiutöötajaid.
  • EL toetab eriti suure rändesurve all olevaid ELi riike tervisega seotud probleemide lahendamisel ning aitab jagada tervishoiumudelite alaseid parimaid tavasid.
  • EL koordineerib järgmist tegevust terviseohutuse komitee kaudu. Näiteks:
  • Et paremini hinnata ja rahuldada ELi riikide ja pagulaste vajadusi, teeb Euroopa Liit koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga.
  • EL töötab välja koolitusprogramme ja -materjale tervishoiutöötajatele ja teistele rändajatega tegelevatele spetsialistidele, et viia neid kurssi haigustega, millest nad ei ole teadlikud ja anda neile teavet äsja saabunud rändajate ja pagulaste erinevate kultuuriliste perspektiivide ja konkreetsete vajaduste kohta.

Suunised

EL on koostanud ka isikliku tervisekaardi vormi ja selle juurde kuuluva tervishoiutöötaja käsiraamatu, mis aitab meedikutel koostada saabuvate rändajate ja pagulaste haiguslugusid ning kindlaks teha nende esmaseid vajadusi.

Aprillis 2020 avaldas komisjon uued COVID-19 suunised asjakohaste ELi sätete rakendamise kohta varjupaiga-, tagasisaatmismenetluste ja ümberasustamise valdkonnas.

Juunis 2020 avaldas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus suunised COVID-19 nakkuse ennetamise ja ohje kohta rändajate ja pagulaste vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustes ELis/EMPs ning Ühendkuningriigis, mis sisaldab teaduslikke nõuandeid rahvatervise põhimõtete kohta, mida tuleb haiguse leviku tõkestamiseks järgida.

Senised projektid

Alates 2003. aastast on EL viinud ellu erinevaid projekte, et vähendada tervisealast ebavõrdsust, sealhulgas rändajate ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamisega seotud projektid, et pagulasi ja rändajaid paremini riiklikesse tervishoiusüsteemidesse integreerida.