Veri, koed, rakud ja organid on vajalikud mitmesuguste ravimeetodite puhul.
Tänu inimpäritolu materjalil põhinevale ravile päästetakse elusid (nt vereülekanne trauma korral), parandatakse elukvaliteeti (nt neerusiirdamine) ning luuakse isegi uut elu (sugurakud ja kehaväline viljastamine).
Hoolimata kasudest toob inimpäritolu materjalide kasutamine kaasa ka riske, eelkõige nakatumise ohu.
Euroopa Komisjon aitab neid riske vähendada, kasutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti a kohast mandaati sätestada inimpäritolu materjalile kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded.
Selleks on komisjonil mitmesuguseid meetodeid, näiteks
- õigusaktide ettevalmistamine ja suuniste väljatöötamine,
- riiklike asutuste rakendustegevuse toetamine,
- järelevalve ja projektide toetamine.
Komisjoni üldeesmärk on kaitsta oma kodanikke.
Uued ELi eeskirjad inimpäritolu materjali kohta
Euroopa Komisjon võttis 27. mail 2024 vastu uue määruse, milles käsitletakse inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali kvaliteedi- ja ohutusnõudeid.
Sektori korraldus
Kuigi doonorid ja lõplikud kliinilised abisaajad on vere, kudede, rakkude ja organite puhul erinevad, kulgeb protsess enamiku inimpäritolu materjali puhul sarnaselt. See algab inimpäritolu materjali annetamisega ja lõpeb selle materjali kliinilise kasutamisega ning hõlmab materjali kogumist, töötlemist ja jaotamist, samuti kuuluvad siia alla doonori uuringud ja sageli tuleb seda materjali, eelkõige verd, kudesid ja rakkusid ladustada.
Kõik need protsessi etapid toimuvad vastavalt spetsialiseerunud meditsiiniasutustes.
Koostöö
Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd ekspertasutustega, nagu Euroopa Nõukogu ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et koostada praktilisi suuniseid, mis aitavad vereteenistusasutustel rakendada kohustuslikku õigusraamistikku.
Tegevuse rahastamine
Lisaks pädeva asutuse tehtavale tavapärasele tööle rahastab Euroopa Komisjon ka inimpäritolu materjaliga seotud meetmeid.
Kuna tervishoid on siiski riikide pädevuses, tehakse inimpäritolu materjali puhul lubatud tavade kohta otsuseid riiklikul tasandil. Komisjon riikide otsustusprotsessi ei sekku ning otsused võivad riigiti erineda.
Lõpuks tuleb ELi riikides lubatud tavad siiski ELi ohutus- ja kvaliteedinõuetega kooskõlla viia.
Riikide asutused võivad siiski otsustada lisada kohalikke rangemaid ohutus- ja kvaliteedinõudeid, näiteks täiendav laborianalüüs kohaliku eriti suure nakkusohuga epidemioloogilise haiguspuhangu korral.
COVID-19ga seotud meetmed
COVID-19 pandeemia oli probleem rahvatervisele. Haiguspuhangule paremini ja koordineeritult reageerimiseks on tehtud järgmist.
- Euroopa Komisjon toetas vereteenistusi, et suurendada COVID-19st tervenenute vereplasma kogumist.
- Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldas ajakohastatud suunised COVID-19 ja inimpäritolu materjali kohta.
- Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat avaldas COVID-19st tervenenute plasma kogumise ja ülekande juhised.
- Euroopa Komisjon selgitas, et inimpäritolu materjal kuulub oluliste kaupade/teenuste kategooriasse, mille vaba ringlus ELis on äärmiselt tähtis.
Suunised
Euroopa Nõukogu vaatab korrapäraselt läbi ja ajakohastab tehnilisi nõudeid, mis on esitatud Euroopa Nõukogu järgmistes suunistes.
- Verekomponentide valmistamise, kasutamise ja kvaliteedi tagamise suunised
- Vereteenistusasutuste hea tava suunised
- Inimtervishoius kasutatavate kudede ja rakkude kvaliteeti ja ohutust käsitlevad suunised
Lisaks sellele koostab Euroopa Nõukogu vajaduspõhiseid suuniseid eri teemadel, mis on seotud inimpäritolu materjali kvaliteedi ja ohutusega.
Vere, kudede, rakkude ja elunditega seotud epidemioloogilise haiguspuhangu korral koostab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus alati riskihindamise ja valmisolekukava. Viimati on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus seda teinud seoses järgmiste haigustega.
