Vere ja selle komponentide (punaliblede, vereliistakute ja plasma) annetamine võimaldab teha tervet rida olulisi ja tihti elupäästvaid raviprotseduure. Vereülekannetel on oluline roll suuremate vigastuste ja operatsioonide puhul, tihti on neid vaja ka vähiraviks ja pärilike krooniliste verehaiguste, nagu talasseemia raviks.
Verekomponendina annetatud plasmat saab kasutada ravimite, nt immunoglobuliini ja protrombiini valmistamiseks. Selliste ravimite valmistamist reguleerivad ravimialased õigusaktid, plasma annetamist, kogumist ja analüüsimist aga verd käsitlevad õigusaktid.
Vere ja verekomponentide kättesaadavus oleneb kodanike valmisolekust verd annetada. Enamik inimesi, kelle tervis on korras, võivad seda teha.
Euroopa Komisjon rahastab inimpäritolu materjalide valdkonnale suunatud meetmeid enamasti projektide või koos liikmesriikide ametiasutustega elluviidavate ühismeetmete raames. Selliste meetmete eesmärk on toetada ELi kohustuste täitmist ohutuse ja kvaliteedi valdkonnas, kuid need aitavad saavutada ka muid poliitilisi prioriteete, nagu inimpäritolu materjalide parem kättesaadavus ning doonorlust ja tarneid toetavad tervishoiusüsteemid.
Õigusaktid
Vere ja verekomponentide kvaliteedi- ja ohutusnõuete õigusraamistik on kehtestatud direktiiviga 2002/98/EÜ, mida nimetatakse ka Euroopa veredirektiiviks. Sellega reguleeritakse kõiki vereülekandeahela etappe alates vere loovutamisest, kogumisest, uurimisest, töötlemisest ja säilitamisest kuni jaotamiseni.
Direktiivi kui põhiakti rakendamise hõlbustamiseks on Euroopa Komisjon teinud ELi liikmesriikide ametiasutustega tihedat koostööd ning vastu võtnud järgmised rakendusaktid:
- komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ verd ja vereannetust käsitlevate tehniliste nõuete kohta;
- komisjoni direktiiv 2005/61/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise kohta;
- komisjoni direktiiv 2005/62/EÜ, millega kehtestatakse verekabinettide kvaliteedisüsteemi jaoks ühenduse standardid ja spetsifikaadid.
Komisjoni direktiivid 2009/135/EÜ, 2011/38/EL, 2014/110/EL ja (EL) 2016/1214, milles käsitletakse teatavaid täiendavaid tehnilisi nõudeid.
Oluline on silmas pidada, et ELi riigid võivad alati otsustada kohaldada ülaltoodutest rangemaid vere- ja veretoodete kvaliteedi- ja ohutusnõudeid.
Pärast verd, kudesid ja rakke käsitlevate ELi õigusaktide hindamist, mille tulemused avaldati 2019. aastal, esitas komisjon ettepaneku õigusakti läbivaatamise kohta ning ettepanek võeti vastu 14. juulil 2022.
Koordineerimine
ELi õigusaktide rakendamise eest vastutavad riikide pädevad asutused. Euroopa Komisjon kohtub nendega korrapäraselt, et hõlbustada teabevahetust, vahetada parimaid tavasid ning olla kindel, et direktiivide rakendamise üksikasjades ollakse ühisel seisukohal.
Pädevate asutuste korrapäraselt korraldatavad küsitlused võimaldavad Euroopa Komisjonil nende õigusaktide rakendamise aruandeid koostada.
