Liikmesriikide nõukogu (nagu see on sätestatud komisjoni rakendusotsuses) loodi 5. veebruaril 2014.
Nõukogu peamised ülesanded on järgmised:
- võrgustiku ettepanekute ja tervishoiuteenuste osutajate liikmeks astumise taotluste heakskiitmine;
- võrgustikuga liituda soovivate tervishoiuteenuste osutajate liikmeks astumise taotluste heakskiitmine;
- võrgustiku tegevuse lõpetamine (hindamine);
- liikmesuse lõpetamist käsitlevate otsuste tegemine.
Kuidas nõukogu toimib?
- Nõukogu kodukord
- Liikmed esindavad ELi ja EMP riike (maksimaalselt kaks esindajat riigi kohta)
- Kaaseesistujaks on Euroopa Komisjon ja nõukogu liikmete esindaja, kelle valib välja nõukogu kaheaastaseks perioodiks
- Praegu on nõukogu kaaseesistujateks Rootsi (dr Lennart Christiansson) ja komisjon (dr Andrzej Rys; tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi direktoraadi B direktor)
Koosolekud ja peamised dokumendid
- Euroopa tugivõrgustike nõukogus olevate liikmesriikide avaldus COVID-19 käsitleva teabevahetuse tugisüsteemi kohta.
- Avaldus, mis käsitleb Euroopa tugivõrgustike lõimimist liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse (dokument kättesaadav kõigis ELi keeltes – ka norra keeles)
- Nõukogu töö tulemused ja otsused on esitatud koosolekute protokollides
- Strateegiline arutelu Euroopa tugivõrgustike rakendamise kohta
- Strateegiline seisukoht seoses Euroopa tugivõrgustike seotud partneritega
- Seotud partnerid – nende määratlust ja miinimumnõudeid käsitlev strateegia
- Seotud partnerid – nende määramise ajakava käsitlev strateegia
- Seotud partnerid – partnerluse lõpetamist käsitlevad eeskirjad
- Avaldus Euroopa tugivõrgustike ja tööstuse kohta (2019) – 2016. aasta versioon
ELi riikide strateegiad
Kuigi mitmel ELi riigil on selge poliitika ja konkreetsed kriteeriumid haruldaste, väikese levimusega ja komplekshaigustega seotud küsimuste haldamiseks, on liikmesriike, mis on neid lähenemisviise praegu välja töötamas. Samuti uurivad nad parajasti seda, kuidas asjaomast lähenemisviisi saaks siduda Euroopa tugivõrgustike süsteemiga.
Allpool esitatud teabes esitletakse riikide kriteeriume või süsteeme, mida kasutatakse eksperdikeskuste heakskiitmiseks, ning teisi võimalikke väga spetsialiseeritud teenuseid. Need riiklikud strateegiad peaksid aitama kaasa Euroopa tugivõrgustike edendamisele riiklikul tasandil ja hõlbustama parimate tavade vahetamist ELi riikide vahel.
 Austria |
 |
 Belgia |
 Läti |
 |
 Leedu |
 Horvaatia |
 Luksemburg |
 Küpros |
 Malta |
 Tšehhi |
 Madalmaad |
 |
 Poola |
 Eesti |
 |
 |
 Rumeenia |
 |
 |
 Saksamaa |
 |
 Kreeka |
 |
 |
 |
 Iirimaa |
EMP riigid
 |
 Liechtenstein |
Muud riigid
