Vaimset tervist käsitlev terviklik lähenemisviis
Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa. See on komisjoni prioriteet ja komisjon on viimase 25 aasta jooksul toetanud meetmeid ja projekte, millega parandatakse inimeste vaimset tervist ELis ja mujal.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 2022. aasta septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et komisjonil on kavas esitada 2023. aastal uus terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele.
7. juunil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles käsitletakse kõikehõlmavat lähenemisviisi vaimsele tervisele, mis aitab liikmesriikidel ja sidusrühmadel võtta kiiresti meetmeid vaimse tervise probleemide lahendamiseks.
Teatis on uue lähenemisviisi lähtepunkt. Pärast ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide, sidusrühmade ja kodanikega on välja töötatud terviklik, ennetusele suunatud ja paljusid sidusrühmi hõlmav lähenemisviis vaimsele tervisele.
Uue lähenemisviisiga tunnistatakse, et vaimne tervis ei piirdu üksnes tervisega ning hõlmab olulisel määral ka selliseid valdkondi nagu haridus, digiüleminek, tööhõive, teadusuuringud, linnaareng, keskkond ja kliima.
Algatus tugineb olemasolevatele poliitilistele strateegiatele, lähenemisviisidele ja meetmetele. Teatises sisalduva 20 juhtalgatusega – millega määratakse kindlaks rahastamisvõimalused 1,23 miljardi euro väärtuses – toetatakse liikmesriike otseselt ja kaudselt vaimse tervise tervikliku lähenemisviisi saavutamisel.
Vaimse tervise olukord Euroopas
Mured, ärevus ja depressioon, mida põhjustavad pandeemia laastavad tagajärjed, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, kliimakriis, töötus ja suurenevad elamiskulud ning digikeskkonna ja sotsiaalmeedia surve, on süvendanud juba niigi halvas seisus vaimse tervise probleeme, eriti laste ja noorte jaoks.
2018. aasta aruandes „Health at a Glance Europe“ (Euroopa tervishoiu ülevaade) rõhutati, et ELis kannatab vaimse tervise probleemide all ligikaudu 84 miljonit inimest. Lisaks isiklikele kannatustele avaldavad vaimse tervise probleemid rahalist mõju ühiskonnale. Vaimse tervise probleemidest põhjustatud kogukulud moodustavad ELi 27 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis kokku hinnanguliselt üle 4% SKP-st (üle 600 miljardi euro).
2022. aasta aruandest „Health at a Glance“ nähtus, et peaaegu iga teine noor eurooplane leiab, et vaimse tervisega seotud abivajadus on katmata, ning et pandeemia ajal suurenes mitmes ELi liikmesriigis depressiooni sümptomitest teatanud noorte osakaal üle kahe korra.
Ehkki paljud riigid on rakendanud meetmeid noorte vaimse tervise kaitsmiseks ja raviks, on praeguste probleemide mõju olnud niivõrd suur, et vaja on täiendavaid meetmeid vältimaks olukorda, kus sellele põlvkonnale jäävad püsivad armid. Seepärast on vaja seada prioriteediks ennetamine: tuleb tegeleda käitumuslike riskitegurite ning sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kaubanduslike teguritega ning võtta ambitsioonikamaid meetmeid vaimse tervise edendamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks.
Ülevaade vaimse tervisega seotud meetmetest
Nagu näitab ülevaade varem võetud meetmetest, on Euroopa Komisjon elanikkonna vaimse tervise parandamist juba pikka aega oluliseks pidanud.
Ülevaade käimasolevatest projektidest
1. Parimad tavad
Komisjon toetab liikmesriike parimate tavade levitamisel. Selleks loodi hoidlana parima tava portaal, et hõlbustada parimate tavade kogumist ja vahetamist ning nende rakendamist ELis.
2018. aastal seadsid ELi liikmesriigid parimate tavade rakendamise valdkonnana esikohale vaimse tervise. 2019. aasta mais tutvustati esialgset valikut parimatest tavadest ELi liikmesriikidele, kes järjestasid need seejärel vastavalt oma riiklikele prioriteetidele. Kolme kõrgeimale kohale jõudnud tava rakendamiseks kasutatakse kolmanda terviseprogrammi 2020. aasta töökava kaudu pakutavat rahalist toetust. Need on:
- vaimse tervise süsteemi reform, mis keskendub kliendikesksete kogukonnapõhiste teenuste tõhustamisele ja mis töötati välja Belgias;
- enesetappude ennetamise mitmetasandiline riiklik programm, mis töötati välja Austrias;
- astmeline sekkumisprogramm depressiooni vastu võitlemiseks, mis töötati välja Euroopa koostöö raames.
Töö algas 2021. aastal, mil käivitati ühismeede ImpleMENTAL, millega võetakse kasutusele Belgia vaimse tervise süsteemi reform (selle elemendid) ja Austria enesetapuennetuse programm. See meede toob kokku 21 liikmesriiki ja seda toetatakse 5,4 miljoni euroga. Depressioonivastase sekkumisprogrammi elluviimiseks on koostatud projekt „European Alliance against Depression-Best project“, kus osaleb 10 liikmesriiki. Euroopa Komisjon toetab seda projekti 1,6 miljoni euroga.
WHO Euroopa piirkondlik büroo toetab ühismeetme ImpleMENTAL jõupingutusi koolituse ja suutlikkuse suurendamise alal toetuslepinguga, mille väärtus on 1 miljon eurot ja mis eraldatakse programmi „EL tervise heaks“ 2022. aasta tööprogrammi vahenditest.
2023. aasta juunis avaldatakse konkursikutse parimate ja paljutõotavate parimate tavade leidmiseks vaimse tervise valdkonnas. See toetab ka vaimset tervist käsitlevas teatises määratletud meetmete rakendamist. Konkursikutse on kättesaadav siin.
2. Algatus „Koos oleme tervemad“
Vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi aluseks on komisjoni poolt 2022. aasta juunis esitatud algatus „Koos oleme tervemad“, mille raames tegeletakse mittenakkuslike haigustega ELis. Selle algatusega toetatakse ELi liikmesriike tõhusa poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel, et vähendada peamiste mittenakkuslike haiguste tõttu tekkivat koormust tervishoiusüsteemidele, parandada kodanike tervist ja heaolu ning vähendada tervisealast ebavõrdsust.
Psüühika- ja neuroloogilised häired on üks viiest valdkonnast, millele selles algatuses keskendutakse. ELi liikmesriigid ja sidusrühmad on algatuse ühiselt välja töötanud ja sellega toetatakse mõjukate meetmete rakendamist valdkonna igas aspektis, st alates heaolu edendamisest ja varajasest ennetamisest kuni pikaajaliste probleemidega inimeste sotsiaalse kaasamiseni. Algatuses kindlaksmääratud töö vaimse tervise valdkonnas hõlmab nelja prioriteetset teemade ringi:
- kuidas toetada vaimse tervise jaoks soodsaid tingimusi ja suurendada inimeste vastupanuvõimet, käsitledes vaimse tervisega seotud küsimusi kõigis poliitikavaldkondades;
- kuidas edendada vaimset heaolu ja ennetada psüühikahäirete kujunemist;
- kuidas paremini tagada õigeaegne ja võrdne juurdepääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele;
- kuidas kaitsta vaimse tervisega seonduvaid õigusi, suurendada psüühikahäiretega inimeste sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaimse tervise probleemidega seotud häbimärgistamise vastu.
Nende teemade alla kuuluvaid meetmeid viiakse juba ellu ja nendega jätkatakse kuni 2027. aastani.
3. Suutlikkuse suurendamine
Paralleelselt vaimset tervist käsitleva teatisega käivitas komisjon koos Maailma Terviseorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga projekte, et pakkuda tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise kaudu igale ELi liikmesriigile kohandatud tuge vaimse tervise alaste parimate tavade levitamisel ja rakendamisel.
Vaimse tervise projektide rahastamine
Komisjon annab programmi „EL tervise heaks“ iga-aastaste tööprogrammide raames liikmesriikidele ja sidusrühmadele rahalist toetust vaimse tervise probleemide ennetamise ja lahendamise meetmete rakendamiseks. Viimase kolme aasta jooksul on vaimse tervisega seotud rahvatervise projektidele, sealhulgas vaimse tervise süsteemi reformile eraldatud juba üle 30 miljoni euro.
22. novembril 2022 võeti vastu programmi „EL tervise heaks“ 2023. aasta tööprogramm, millega jätkatakse vaimse tervise edendamise ja vaimse tervise probleemide ennetamise toetamist. Selle tööprogrammi raames eraldatakse üle 18 miljoni euro:
- 6 miljonit eurot liikmesriikide ametiasutustele, et nad saaksid teha ühismeetme raames koostööd vaimse tervise probleemide lahendamiseks;
- 2,36 miljonit eurot sidusrühmadele, et nad saaksid toetada vaimse tervise edendamise, vaimse tervise probleemide ennetamise ja ohjamisega seotud projekte.
- Mõlemad meetmed on suunatud eriti haavatavatele elanikkonnarühmadele, nagu rändajad, pagulased, romad ja Ukraina põgenikud.
- 10 miljonit eurot on eraldatud
- projektidele, mille eesmärk on tegeleda vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute ning nende hooldajate ja perekondade vaimse tervise probleemidega, ning
- vaimse tervise Euroopa koodeksile, mis suurendab kodanike mõjuvõimu, aitab suurendada vaimse tervise alaseid teadmisi ja parandada terviseteadlikkust.
Juhtimine
Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et edendada tugevat vaimset tervist ja ennetada vaimse tervise häireid.
Koostöö ja teabevahetus liikmesriikidega toimuvad rahvatervise eksperdirühma vaimse tervise allrühmas. Selle liikmed on tugevalt toetanud neid vaimse tervise meetmeid, millel on ELi lisaväärtus.
Komisjonipoolne toetus ja koordineerimine aitavad neil vähendada inimeste kannatusi, parandada nende tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide vastupanuvõimet ja kestlikkust, vähendada majanduse ja ühiskonna kulusid ning luua ja tagada terve tööjõu. See aitab saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja mittenakkuslikke haigusi käsitlevaid WHO eesmärke.
Korrapärane suhtlus ja koostöö kõigi peamiste sidusrühmadega toimub spetsiaalse vaimse tervise võrgustiku kaudu ELi tervishoiupoliitika platvormil.
Ukraina toetamine – põgenike ja pagulaste vaimne tervis
Pagulased ja põgenikud, eelkõige sõja eest põgenevad ukrainlased, vajavad stressi vähendamiseks vaimse tervise alast toetust ja varajast reageerimist.
Komisjon on eraldanud programmist „EL tervise heaks“ 30 miljonit eurot, et aidata Ukrainast põgenevaid inimesi, kes vajavad kiiresti vaimse tervise ja traumaabi.
Täpsemalt on Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsiooniga sõlmitud 28,4 miljoni euro suurune toetusleping, et aidata Ukrainast põgenenud inimestel tulla toime läbi elatud traumaga ja pakkuda neile tuge vaimse tervise taastamiseks. ELi liikmesriigid, kus Punane Rist tegutseb, on Poola, Ungari, Rumeenia, Tšehhi ja Slovakkia.
Ukraina põgenikele on suunatud ka nelja projekti hõlmav 3 miljoni euro suurune projektikonkurss, kus valitsusvälised organisatsioonid võivad osaleda, esitades parimaid tavasid rändajate ja pagulaste vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu parandamiseks. Kõik neli projekti käivitati 2023. aastal.
Lisaks pakub komisjon rändajate tervise teemadel mitmesuguseid veebipõhiseid kursusi ja muid koolitusmaterjale veebisaidil ECDC virtuaalne akadeemia ning võrgustiku „Ränne ja tervishoid: tervishoiutöötajate koolitamine“ kaudu, mis on kättesaadavad ELi tervishoiupoliitika platvormil.
Kursused töötati välja kolmanda terviseprogrammi toel.
Tervisehoiupoliitika platvormiga loodud võrgustik, et toetada Ukrainat, tema naabruses asuvaid ELi liikmesriike ja Moldovat, on ellu kutsutud selleks, et ühendada kodanikuühiskonna, patsiendirühmade ja tervishoiutöötajate jõupingutused Ukraina ühiskonna ja põgenike meditsiiniliste vajaduste rahuldamiseks.
Vaimne tervis ja COVID-19
Pandeemia ja selle tagajärjed suurendasid vaimse tervise teenuste vajadust.
Aruandes „Health at a Glance: Europe 2020“ märgiti, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud majanduskriis on negatiivselt mõjutanud kodanike vaimset heaolu, millest annab tunnistust stressi-, ärevuse- ja depressioonijuhtude kasv. Vaimse tervise probleemid ohustavad eelkõige noori ja väiksema sissetulekuga inimesi. Oluline osa pandeemia negatiivsest mõjust vaimsele tervisele tuleneb sellest, et juba varem vaimse tervise probleemidega kimpus olnud inimestele tervishoiuteenuste osutamine on olnud katkendlik.
Mõni kuu pärast pandeemia algust lõi tervishoiu ja toiduohutuse osakond oma tervisehoiupoliitika platvormi tervise ja sotsiaalsete probleemidega tegelevate sidusrühmade organisatsioonide jaoks, et vahetada otseselt COVID-19ga seotud vaimse tervise alaseid tavasid ja teadmisi. See virtuaalne võrgustik, mida koordineerib organisatsioon Mental Health Europe, keskendub haavatavate rühmade, nagu kodutute, juba varem haigestunud inimeste ja eakate vajadustele. Veebilehelt leiab ka virtuaalse raamatukogu.
Toetatakse kahte projekti („Mentality“ ja „Step in“), et rakendada kohapeal parimaid tavasid, mis on otseselt suunatud COVID-19 ajal tekkinud vaimse tervise probleemide lahendamisele.
Programmi „EL tervise heaks“ 2021. aasta töökavas oli ette nähtud Euroopa Komisjoni 750 000 euro suurune rahaline toetus selliste kohapealsete parimate tavade rakendamiseks, mis on otseselt suunatud COVID-19 ajal tekkinud vaimse tervise probleemide lahendamisele. Toetuse saanud projektid peaksid algama 2022. aasta sügisel.
2021. aasta ELi terviseauhinnaga tunnustas Euroopa Komisjon kogukonnapõhiseid algatusi, millega leevendati COVID-19 mõju vaimsele tervisele. Auhinnatseremoonia toimus 4. mail 2022: auhinna võitnud ja väljavalitud algatused on esitatud brošüüris, milles käsitletakse COVID-19 mõju vaimsele tervisele.
