Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
et
Public Health

Koondaruanne

Koos riikide terviseprofiilidega avaldatakse koondaruanne, milles esitatakse mõned kõige olulisemad ELi tervishoiusüsteemide raames toimunud poliitika muutused. Seda rahastatakse Euroopa Komisjon programmist „EL tervise heaks“ ning viiakse ellu koos Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ning Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusega (vaatluskeskus).

„State of Health in the EU“ 2025. aasta väljaande koondaruanne koosneb kahest osast.

1. osa.  Praegused väljakutsed ja poliitilised lahendused

1. osas käsitletakse praeguseid väljakutseid ja poliitilisi lahendusi neljas prioriteetses valdkonnas:

  1. Ennetustegevuse tõhustamine, et vähendada mittenakkuslikest haigustest tulenevat tervise- ja majanduslikku koormust.
    1. Mittenakkuslikud haigused on ELis peamine ennetatavate haiguste ja surma põhjus. 2022. aastal läks kaduma 2,4 miljonit võimalikku tulemuslikult elatud eluaastat, samuti oleks saanud ära hoida rohkem kui 725 000 surmajuhtumit.
    2. Mittenakkuslikest haigustest tingitud suremuse ennetamine ELis vähendaks ajavahemikus 2022–2040 elanikkonna vananemisest tingitud tööjõu vähenemist 12 %.
    3. Liikmesriigid suunavad oma poliitikad tubaka- ja nikotiinitarbimisele, suurele alkoholitarbimisele, rasvumisele ja vähesele kehalisele aktiivsusele, seda kõike eriti noorte seas.
    4. Täiendav kohandumine on vajalik, et tegeleda esilekerkivate probleemidega, nagu veipimine ja laste rasvumine.
  2. Esmatasandi tervishoiu kujundamine surve all olevast süsteemist tervishoiusüsteemi vastupidavaks alustalaks.
    1. ELi esmatasandi tervishoid seisab silmitsi kasvava nõudlusega, mis on seotud vananeva elanikkonna, kroonilise alainvesteerimise ja tööjõupuudusega.
    2. Ainult üks viiest arstist ELis on perearst. 2024. aastal andis üle kolmandiku Euroopa täiskasvanutest (35 %) teada oma pikaajalisest haigusest või terviseprobleemist. Üle 65-aastaste inimeste seas oli vastav määr 60 %.
    3. Liikmesriigid viivad ellu reforme, et meelitada ligi ja hoida esmatasandi tervishoiuteenuste osutajaid ning töötada välja integreeritumad süsteemid, mis parandavad juurdepääsu, patsiendikesksust ja tõhusust.
  3. E-tervise laiendamine, et tulla toime tervishoiusüsteemi survega.
    1. EL on COVID-19, Euroopa terviseandmeruumi ja tehisintellektimääruse tingimustes märkimisväärselt kiirendanud digiüleminekut tervise valdkonnas.
    2. Investeeringud tervisega seotud IKTsse on alates 2021. aastast kasvanud ligikaudu 30 %, et reageerida kasvavale tervishoiunõudlusele, tööjõupuudusele ning edendada innovatsiooni ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti tervishoiutehnoloogia sektoris.
    3. 2024. aasta lõpuks olid kõik ELi liikmesriigid võtnud kasutusele juurdepääsu elektroonilistele terviselugudele ning 85 % riikidest ja vähemalt 80 % elanikkonnast olid sellise juurdepääsuga hõlmatud.
  4. Ravimireformide edendamine taskukohase kättesaadavuse ja innovatsiooni tagamiseks.
    1. 2023. aastal moodustasid ELis ravimitega seotud kulud ligikaudu 60 % sektori kogukuludest ja 13 % tervishoiu kogukuludest ELis.
    2. Ravimite hinnatõusu ja kasvava nõudluse tingimustes on liikmesriigid ELi ravimialaste õigusaktide ja tervisetehnoloogia hindamise määruse toel rakendanud ajavahemikus 2020–2025 olulisi ravimireforme ravimite kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamiseks.

2. osa. Peamised järeldused ja riikide graafikud

2. osa sisaldab kõikide riikide terviseprofiilide peamiste järelduste üheleheküljelisi kokkuvõtteid ja iga riigi temaatilist graafikut. 

Eelmised väljaanded

  • „State of Health in the EU“, 2023. aasta koondaruanne
  • „State of Health in the EU“, 2021. aasta koondaruanne
  • „State of Health in the EU“,  2019. aasta koondaruanne
  • „State of Health in the EU“, 2017. aasta koondaruanne