Vaktsineerimine on haiguste ennetamise esmane vahend ja üks kulutõhusamatest rahvatervishoiu meetmetest.
Immuniseerimine vaktsineerimise abil on parim kaitse raskete, välditavate ja mõnikord surmaga lõppevate nakkushaiguste eest.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel hoitakse igal aastal maailmas vaktsineerimise abil ära hinnanguliselt 3,5 kuni 5 miljonit surmajuhtumit, vähendades sellega haiguspõhiseid ravikulusid.
Tänu ulatuslikule vaktsineerimisele on
- rõuged likvideeritud,
- Euroopast on kadunud lastehalvatus
- ning ka paljud muud haigused on peaaegu kõrvaldatud.
ELis kasutatavad vaktsiinid on ohutud ja tõhusad.
Euroopa Liidus kehtivad väga ranged turustatavate vaktsiinide heakskiitmise eeskirjad.
Euroopa Ravimiamet (EMA) hindab väga põhjalikult uusi vaktsiine, mida tootmisettevõtted on välja töötanud ja kliinilistes uuringutes katsetanud. Alles pärast positiivset hinnangut annab Euroopa Komisjon müügiloa.
Euroopa Ravimiamet jätkab turule lastud vaktsiini ohutuse hindamist ning teeb müügiloa saamise järgset järelevalvet. Kõiki neid meetmeid võetakse maksimaalse ohutuse tagamiseks, et tagada inimeste tervis ja heaolu.
Kõiki Euroopa Liidus turustatavate vaktsiinide komponente kontrollitakse põhjalikult.
Lahendamist vajavad probleemid
Mitmed ELi riigid ja naaberriigid seisavad silmitsi enneolematute vaktsiinennetatavate haiguste puhangutega, mis on tingitud ebapiisavast vaktsineeritusest.
Selleks et maksimeerida immuniseerimist kõigis vanuserühmades, on oluline järgida elutsüklipõhist lähenemisviisi vaktsineerimisele. See tähendab, et vaktsineerimisel järgitakse riiklike vaktsineerimiskavasid ja suuniseid.
Vaktsineerimist takistavad tegurid võivad olla keerukad ja hõlmata näiteks piiratud juurdepääsu immuniseerimisteenustele, tarnehäireid või väärinfot vaktsiinide kohta.
Üldsuse usalduse vähenemine vaktsineerimise suhtes, geograafilised erinevused vaktsiinidele juurdepääsul ja vaktsineerimist käsitleva väärinfo ja desinformatsiooni levik on murettekitav ning rahvatervishoiu ekspertide jaoks suur probleem.
Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide ühiseks eesmärgiks on tagada kõikidele ELi kodanikele võrdne juurdepääs vaktsiinidele, võidelda väärinfo ja desinformatsiooni vastu ja suurendada vaktsiinide suhtes usaldust.
ELi tasandi meetmed
Vaktsineerimine on riiklike ametiasutuste pädevuses, kuid Euroopa Komisjon toetab ELi riike poliitika ja programmide koordineerimisel.
Vaktsiinennetatavad vähivormid
2024. aastal võeti vastu nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate vähivormide kohta, et aidata ELi riikidel suurendada vaktsineeritust inimese papilloomiviiruste (HPV) ja B-hepatiidi viiruse (HBV) vastu.
Soovitused ELi liikmesriikidele hõlmavad vaktsineerimisele juurdepääsu hõlbustamist, sihipärast teavitamist HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimise tähtsusest vähktõve ennetamisel ning vaktsineerimise ulatuse paremat jälgimist, et anda teavet rahvatervisealaste meetmete kohta.
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava üks eesmärke on kaotada emakakaelavähk noorte inimeste vaktsineerimisega inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu, mis põhjustab emakakaelavähki ja on seotud ka pea- ja kaela- ning pärakuvähi tekkega.
Eelkõige kutsutakse kavas üles vaktsineerima vähemalt 90% sihtvanuserühma kuuluvatest tüdrukutest ja suurendama märkimisväärselt poiste vaktsineerimist.
Programmist „EL tervise heaks“ rahastatava ühismeetmega SHIELD (nakkustega seotud vähivormide likvideerimiseks võetavate tervishoiualaste sekkumismeetmete strateegia) toetatakse liikmesriike HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerituse taseme tõstmisel, seiresüsteemide tõhustamisel ning terviklike biomeditsiiniliste ennetusprogrammide väljatöötamisel, mis on suunatud HPV, B-hepatiidi, C-hepatiidi viiruse (HCV), HIV ja tuberkuloosi vastu.
Lisaks toetas komisjon HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimise kohta teadlikkuse suurendamise ning väärinfo ja desinformatsiooni vastu võitlemise teabevahetusmudeli väljatöötamist, milles antakse liikmesriikidele praktilisi suuniseid tõenduspõhiseks avalikuks teabevahetuseks. Ühismeetme SHIELD kaudu muudetakse see mudel konkreetseteks teadlikkuse suurendamise kampaaniateks, millega edendatakse HPV ja B-hepatiidi vastast vaktsineerimist kui tõhusaid vähktõve ennetamise vahendeid.
Hingamisteede nakkused
Vaktsineerimine hingamisteede infektsioonide vastu, nagu hooajaline gripp, SARS-CoV-2 (COVID-19), respiratoor-süntsütiaalse viiruse (RSV) ja pneumokokkhaigus, aitab ennetada südame-veresoonkonna tüsistusi suure riskiga elanikkonnarühmades. 65-aastaste ja vanemate inimeste ning südame-veresoonkonna haigustega inimeste vaktsineerimine vähendab südamelihase infarkti, insuldi ja muude ägedate haigusjuhtude riski.
Kava „Kaitstud südamed“, mille Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta detsembris, sisaldab ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus hingamisteede infektsioonide vastase vaktsineerimise kui südame-veresoonkonna haiguste ennetusmeetme kohta.
Nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta
2018. aasta detsembris võtsid ELi tervishoiuministrid vastu nõukogu soovituse vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta.
Käesolevas poliitilises algatuses soovitatud meetmete eesmärk on näiteks koordineerida vaktsiinide hankimist, toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning võidelda vaktsiinikõhkluse vastu. Üldeesmärk on suurendada vaktsineerimist ELis kõiki vanuserühmi hõlmavalt.
Vaktsineerimist käsitleva ühismeetme (2018–2022) kaudu, mida kaasrahastatakse ELi kolmandast terviseprogrammist (3,55 miljonit eurot), suurendas Euroopa Komisjon oma toetust riiklikele vaktsineerimispüüdlustele, et suurendada vaktsineeritust. 2018. aastal käivitatud ühismeetmega püütakse ELis vähendada vaktsiinikõhklust ja suurendada vaktsineerituse taset.
- Nõukogu soovitus
- Komisjoni teatis
- Küsimused ja vastused
- Video (inglis-, prantsus-, saksa-, itaalia- ja rumeeniakeelsete subtiitritega)
- Teabeleht (kättesaadav prantsuse, saksa, itaalia, portugali ja rumeenia keeles)
- Teabeleht – ELi meetmed, et suurendada usaldust vaktsineerimise suhtes
Lisaks toetab komisjon ELi riike vaktsineerimismäärade säilitamisel või suurendamisel järgmiselt:
- edendades hooajalise gripi vastu vaktsineerimist riskirühmade hulgas;
- kutsudes ELi riike üles tagama kõikide laste vaktsineerimine;
- suurendades teadlikkust immuniseerimise tähtsusest ja toetades ELi liikmesriikide tegevust.
Aastatel 2022–2025 korraldas Euroopa Komisjon teavituskampaania #UnitedInProtection, et suurendada teadlikkust elukestvast lähenemisviisist vaktsineerimisele.
Ohutud COVID-19 vaktsiinid eurooplastele
- Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2020 ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta, et kiirendada COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja kasutuselevõttu. COVID-19 põhjustava viiruse SARS-CoV-2 vastased ohutud ja tõhusad vaktsiinid on meie parim võimalus pandeemia järkjärguliseks lõpetamiseks.
- 15. oktoobril 2020 avaldas komisjon COVID-19 strateegiateks ja vaktsiinide kasutuselevõtmiseks valmisolekut käsitleva teatise, milles esitati põhielemendid, mida liikmesriigid peaksid oma riiklikes COVID-19 vaktsineerimiskavades arvesse võtma, eelkõige seoses prioriteetsete vaktsineerimisrühmade kindlaksmääramisega.
- Lisateave komisjoni meetmete kohta, millega toetatakse ohutute ja tõhusate vaktsiinide kasutuselevõttu kogu maailmas: Ohutud COVID-19 vaktsiinid eurooplastele
Vaktsineerimiskoalitsioon
2019. aasta kevadel loodi vaktsineerimiskoalitsioon, mis ühendab Euroopa tervishoiutöötajate ja tervisevaldkonna üliõpilaste ühendusi, kes toetavad oma tegevusega vaktsineerimist kodanike ja eakaaslaste hulgas. Vaktsineerimiskoalitsiooni liikmed kohustuvad esitama üldsusele täpset teavet, võitlema vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta levivate müütidega ja vahetama parimaid tavasid.
