Vähktõvevastane võitlus on tervishoiu valdkonnas üks Euroopa Komisjoni peamisi prioriteete. President von der Leyeni poliitilistes suunistes on mainitud Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mille alusel toetatakse liikmesriike vähktõve vältimisel ja ravi parandamisel, vähendatakse selle haiguse põhjustatavaid kannatusi ning tõstetakse Euroopa vähktõvevastases võitluses juhtivale kohale.
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava
Tervishoiuvolinikule Stella Kyriakidesele saadetud missioonikirjas märgitakse vajadust toetada ELi liikmesriike vähktõve ennetuse ja ravi valdkonnas.
2021. aasta veebruaris esitletud Euroopa vähktõvevastase võitluse kava on ELi vastus üha suurematele väljakutsetele ja arengusuundadele vähktõve tõrjes ning selles kajastub ELi poliitiline pühendumus teha vähivastases võitluses kõik endast olenev.
Kava põhineb kümnel juhtalgatusel ja mitmel toetaval meetmel. See on ka üks komisjoni ettepanekutest, millega soovitakse luua tugev Euroopa terviseliit eesmärgiga tagada turvalisem, paremini ettevalmistatud ja vastupidavam EL.
Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga toetatakse liikmesriikide tööd vähktõve ennetamisel ning vähipatsientidele, vähktõvest jagusaanutele, nende peredele ja hooldajatele hea elukvaliteedi tagamisel. Kava keskmes on mitu olulist valdkonda, kus EL saab anda suurimat lisaväärtust:
- ennetus,
- varane avastamine,
- diagnoosimine ja ravi,
- vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute elukvaliteet.
Juhtalgatused
- Ennetamine
- Varajane avastamine
- Diagnoosimine ja ravi
- Vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute elukvaliteet
- Ebavõrdsuse vähendamine
- Lapseea vähk / laste vähktõbi
- Teadusuuringud ja innovatsioon, digi- ja personaalmeditsiin
Vähktõvevastase võitluse kava on seotud komisjoni muude prioriteetidega, eelkõige Euroopa ravimistrateegia ja ELi strateegiaga „Talust taldrikule“ ning ühtse Euroopa terviseandmeruumiga. Vähiuuringud on üks Euroopa teaduse ja innovatsiooni missioonidest ning osa raamprogrammist „Euroopa horisont“.
Rahvatervise eksperdirühma juurde loodi vähktõve alarühm, mille juhatuses osaleb ka teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat.
Programmist „EL tervise heaks“ (2021–2027) pakutakse liikmesriikidele rahalist ja tehnilist tuge, et aidata kaasa tervishoiusüsteemide tugevdamisele.
Vähktõbi: andmed ja statistika
Vähktõbi on ELi riikides südame-veresoonkonna haiguste järel teine peamine surmapõhjus. Igal aastal diagnoositakse vähktõbi 2,6 miljonil inimesel ja selle haiguse tõttu kaotab elu veel 1,2 miljonit inimest.
Arvestades seda, et Euroopas elab vähem kui 10% maailma rahvastikust, kuid siin diagnoositakse veerand maailma vähktõvejuhtudest, on selge, et see haigus kujutab endast suurt ohtu meie ühiskonnale. Vähktõve üldine majanduslik mõju Euroopas on 100 miljardit eurot aastas.
Tervise seisu ELis käsitlevates aruannetes nimetatakse vähktõbe üheks peamiseks enneaegse surma põhjustajaks ELis. Vähktõbi ei mõjuta mitte üksnes üksikisikute tervist, vaid sellel on ka märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik mõju.
See haigus avaldab survet riikide tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemidele ja riigieelarvetele ning mõjutab tootlikkust ja majanduskasvu. Seetõttu peame suurendama oma tervishoiusüsteemide vastupidavust. Eelkõige on vaja toetada liikmesriike, kes vajavad kõige rohkem tõenduspõhist poliitikat, et tagada kõigile ELi kodanikele juurdepääs kvaliteetsele vähiennetusele, diagnoosimisele, ravile ja järelravile.
Tõendite kohaselt on 40% vähktõvejuhtumitest välditavad, kui kasutame ära teadmisi, mis meil juba olemas on. Praegu kulutatakse tervishoiueelarvest aga vaid 3% tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Tööpõld on seega tohutu.
Vähiennetus aitab pöörata tähelepanu rasvumise kahjulikkusele ning aitab kaasa ka muude mittenakkuslike haiguste, näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi vähendamisele, sest riskitegurid on ühised.
Poliitikaraamistik
- Euroopa vähktõvevastase võitluse kava – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule (SWD(2021) 13) – erinevad keeleversioonid on saadaval Eur-Lexi veebisaidil
- Nõukogu soovitus vähktõve sõeluuringute kohta ELis
- Nõukogu järeldused vähktõvest põhjustatud koormuse vähendamise kohta
- Euroopa Parlamendi resolutsioon vähktõvega võitlemise kohta laienenud Euroopa Liidus
- Euroopa vähitõrje reeglistik
- Aruanne, milles käsitletakse nõukogu soovitust vähktõve sõeluuringute kohta ELis
- Euroopa suunised rinna-, kolorektaal- ning emakakaelavähi sõeluuringute kvaliteedi tagamise kohta
Vähktõve ennetamise ja vältimise algatused
Vähktõbi on oluline terviseprobleem ning Euroopa Liit, võttes aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168, on pädev toetama, koordineerima ja täiendama liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on kaitsta ja parandada inimeste tervist.
Euroopa Komisjon on juba alates 1985. aastast teinud ELi liikmesriikide ja kodanikuühiskonna esindajatega vähitõrjealast koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskusega.
Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse koordineeritavad algatused vähktõve ennetamise ja tõrje valdkonnas on muu hulgas järgmised:
- Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa vähiteabesüsteem (ECIS)
- Euroopa vähiregistrite võrgustik (ENCR)
- Euroopa Komisjoni rinnavähiennetuse algatus (ECIBC)
Terviseprogrammi kaudu kättesaadava rahastusega toetatakse vähktõvega tegelevaid Euroopa tugivõrgustikke ning järgmisi ühismeetmeid:
- Euroopa partnerlus (EPAAC)
- Terviklik vähitõrje (CANCON)
- Harvaesinevad vähivormid (JARC)
- Vähivastase võitluse innovaatiline meetmepartnerlus (iPAAC)
Lisateave
- Vähktõve sõeluuringud – vähktõve ennetamise parandamine kogu ELis
- Tervishoid ja pikaajaline hooldus
- Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus
- Innovatsiooni ja koostöö edendamine Euroopa vähitõrjes
- Üleeuroopalised suunised tervikliku vähitõrje kvaliteedi parandamiseks
- Vähktõve tõrjet käsitlev eksperdirühm
- Vaktsiinennetatavate haiguste tõrje alase koostöö tõhustamise meetmete rakendamise tegevuskava
- Eurostat : Vähktõve statistika
