Põhisisu juurde
Public Health

Ehkki e-tervise lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt tervishoiusüsteemides kuulub liikmesriikide pädevusse, on EL pühendunud riikide toetamisele nii rahaliselt kui ka platvormide näol, kus ELi riigid saavad e-tervisega seotud küsimustes koostööd teha.

Mõningaid aspekte, näiteks koostalitlusvõimet ja kvaliteedistandardeid käsitletakse Euroopa tasandil koordineeritud tegevuse ja digitaalse ühtlustamise kaudu.

Poliitilise koostöö platvormid

Platvormi koostöö tegemiseks pakuvad mitmed struktuurid.

  • Piiriüleses tervishoius patsiendiõiguste kohaldamist käsitleva direktiiviga 2011/24/EL loodud e-tervise võrgustik ühendab e-tervise eest vastutavaid riiklikke asutusi. Selle vabatahtliku võrgustiku kaudu saavad ELi riigid suunata e-tervise arengut Euroopas ning aidata kujundada e-tervise koostalitlusvõime ja standardimise poliitikat. E-tervise võrgustiku tegevus põhineb 2018.–2021. aasta mitmeaastases tööprogrammis kehtestatud prioriteetidel.
  • E-tervise võrgustikku toetav ühismeede eHAction käivitati 2018. aastal. Tegemist on kolmanda sellist liiki ühismeetmega, mille puhul tuginetakse eelnenud edukate meetmetega saavutatule. Selle peamised eesmärgid on toetada e-tervise võrgustikku tehniliste ja teaduslike nõuannetega, hõlbustada piiriüleste tervishoiuteenuste osutamist kõikjal ELis ja pakkuda vajalikku poliitilist toetust e-tervise digiteenuste taristu (eHDSI) jaoks.

    Ühismeetme eHAction raames töötatakse välja strateegilised soovitused ja vahendid, toetamaks e-tervise võrgustiku, ELi riikide ja komisjoni vahelisi poliitilisi arutelusid neljas prioriteetses valdkonnas lähtuvalt e-tervise võrgustiku mitmeaastasest tööprogrammist aastateks 2018–2021. Ühismeedet rahastatakse ELi terviseprogrammi kaudu ning sellel on järgmised selged eesmärgid:

    • inimeste võimestamine;
    • terviseandmete uuendusliku kasutamise soodustamine;
    • ravi järjepidevuse parandamine;
    • rakendamisprobleemide lahendamine.
  • E-tervise sidusrühm (eHSG) koosneb e-tervise sektoris tegutsevate Euroopa katusorganisatsioonide/-ühenduste, üleeuroopalise haardega teadusuuringute, tööstuse ja standardimise valdkonna organisatsioonide ning kasutajaid – patsiente, spetsialiste, teenuseosutajaid jne – esindavate ühenduste esindajatest. Selle peamine eesmärk on aidata kaasa e-tervise poliitika väljatöötamisele ELi tasandil. Sidusrühm loodi 2012. aastal ja selle volitused kestavad kuni 2022. aasta lõpuni; rühmas on 30 liiget.
    • E-tervise digiteenuste taristu loomine terviseandmete piiriüleseks vahetamiseks, et võimaldada ELi piires välismaal reisivatele kodanikele ravi järjepidevust
    • Euroopa terviseandmeruumi loomine, et võimaldada terviseandmete turvalist kasutamist tervishoiuteenuste osutamise, teadusuuringute ja poliitika kujundamise toetamiseks
  • Digitervise eeliste ja lisaväärtuse edendamiseks konkreetsetes tegevusvaldkondades arendatakse praegu Euroopa tasandi koostööd järgmistes tehnilistes valdkondades.
  • Terviseandmetele juurdepääsu asutuste praktikakogukond on tunnistus koostöövalmidusest tulevase Euroopa terviseandmeruumi määruse kohaldamisalasse kuuluva terviseandmete teisese kasutamise keerdkäikudes orienteerumisel. See 2024. aasta jaanuaris loodud praktikakogukond koosneb ELi liikmesriikide ja EMP riikide pädevatest asutustest ja nendega seotud üksustest, kes vastutavad terviseandmete teisese kasutamise eest Euroopa terviseandmeruumis. Selle praktikakogukonna näol on tegemist ajutise platvormiga, mis võimaldab ELi riikidel teha omavahel koostööd kuni Euroopa terviseandmeruumi juhtimisstruktuuri ametliku loomiseni. 
  • Euroopa terviseandmeruumi käsitlev ühismeede TEHDAS („Tervishoiu Euroopa andmeruumi suunas“) käivitati 2021. aastal. See ühendab 26 Euroopa riiki (22 ELi liikmesriiki ja 4 muud Euroopa riiki).

    Ühismeetmega toetatakse komisjoni tööd Euroopa terviseandmeruumi valdkonnas järgmisel viisil:

    • tuuakse kokku osalised, kes kasutavad ELis terviseandmeid teadusuuringute ja poliitika kujundamise eesmärgil (andmete teisene kasutus);
    • kogutakse teavet andmete teisese kasutuse parima tava kohta ELis;
    • töötatakse välja kontseptsioone ja valikuvariante terviseandmete tõhusaks teiseseks kasutamiseks.

    Nende kontseptsioonide ja valikuvariantide puhul keskendutakse juhtimisele, andmete kvaliteedile, taristule ja kodanike võimestamisele seoses terviseandmete teisese kasutamisega ELis.

    Ühismeede on ellu kutsutud ELi kolmanda terviseprogrammi raames.

ELi rahaline toetus

Komisjon tugineb e-tervise valdkonnas oma poliitika ellurakendamisel mitmele rahastamisvahendile.

  • Euroopa ühendamise rahastust toetatakse üleeuroopalisi võrke ja taristuid transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas. Sellest rahastatakse ühiste probleemide lahendamisega seotud projekte, mis võimaldavad pakkuda tehnilisi ja korralduslikke eksperditeadmisi. Euroopa Ülemkogu kavandatud eelarve kogu programmi jaoks ajavahemikuks 2021–2027 on 28 396 miljonit eurot.
  • Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames investeeritakse võtmetähtsusega strateegilisse digivõimekusse ja toetatakse digipööret muude vahendite täiendamise kaudu ning selle eelarve on Euroopa Ülemkogu ettepaneku kohaselt 6 761 miljonit eurot.
  • ELi suurima teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ raames toetatakse tervise ja heaoluga seotud IKT valdkonna teadusuuringuid, innovatsiooni ja koostööd. Samuti julgustatakse selle programmi kaudu VKEsid laiendama e-tervise lahenduste kasutusulatust ja liikuma välismaistele turgudele. Sellele järgneb järgmine programm „Euroopa horisont“, mis hõlmab ajavahemikku 2021–2027 ja mille eelarve on 2020. aasta juulis Euroopa Ülemkogu tehtud ettepaneku kohaselt 75 900 miljonit eurot.
  • Kolmanda terviseprogrammiga (2014–2020) toetati ühismeetmeid ja kaasrahastati mitut e-tervise valdkonna projekti. Tulevases programmis „EL tervise heaks“ (2021–2027) jätkatakse Euroopa Liidu e-tervise alase tegevuse toetamist. Vastavalt Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juuni järeldustele on selle eelarve 1 670 miljonit eurot.

E-tervisega seotud uuringud

Euroopa Komisjon toetas kahte uuringut telemeditsiini ja suurandmete kohta, et koguda teavet digitervishoiu ja -hoolduse poliitika kujundamiseks.

Komisjon on tellinud uuringu „Liikmesriikide tervisealaste andmekaitsenormide hindamine seoses isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisega“ (lisa). Uuringu käigus kaardistatakse, kuidas rakendatakse isikuandmete kaitse üldmäärust eri riikide tervishoiusektoris.

Selles antakse ka ülevaade ELi riikides kehtivast õiguslikust ja tehnilisest terviseandmete jagamise korrast ning juhtimismehhanismidest, mis on loodud selleks, et hõlbustada kolmandate isikute juurdepääsu terviseandmetele nende taaskasutamiseks.

Samuti viib Euroopa Komisjon läbi regulatiivseid lünki käsitleva uuringu, mille eesmärk on teha kindlaks takistused digitaalsete tervishoiuteenuste osutamisel ja tehisintellekti kasutamisel tervishoius ning pöörata seejuures erilist tähelepanu vastutusele ja terviseandmete kasutamisele. Ühtlasi võetakse uuringus vaatluse alla piiriüleses tervishoius patsiendiõiguste kohaldamist käsitleva direktiivi 2011/24/EL artikkel 14.

Suutlikkuse suurendamine ja digioskused

Kui tervishoiu- ja hooldusvaldkonna digilahendusi kavandatakse eesmärgipäraselt ja rakendatakse kulutõhusalt, võivad need parandada miljonite kodanike heaolu ning muuta radikaalselt patsientidele tervishoiu- ja hooldusteenuste osutamise viisi. Samuti võivad need aidata lahendada selliseid tervisekriise nagu COVID-19 pandeemia.

Komisjon püüab toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist selliste uute tehnoloogialahenduste kasutamisel nagu kaugtervishoid ja tehisintellekt ning aidata neil optimeerida oma tervishoiusüsteeme näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamise kaudu ning lühiajaliste vastastikuste eksperdihinnangute / mestimisprogrammide abil.

Tervishoiu- ja hooldussektori digiteerimise olulise osana teeb komisjon ELi riikidega koostööd selle nimel, et pakkuda üliõpilastele, tervishoiutöötajatele, haiglajuhtidele ja poliitikakujundajatele digioskuste alast koolitust ja haridust, sealhulgas täiend- ja ümberõpet ning teadmiste jagamise võimalusi.