Kuigi nakkushaiguste määr on ELis olnud aastakümneid üldiselt madal, näitas hiljutine COVID-19 pandeemia, et haiguspuhangud kujutavad Euroopale ja kogu maailmale tõsist ohtu, sest võivad ühiskonda ja majandust oluliselt häirida.
COVID-19st tingitud tervisekriis mõjutas sügavalt meie igapäevaelu. See näitab selgelt, et tervis on meie ühiskonna heaolu oluline eeltingimus ja toetab kõiki inimtegevuse valdkondi: töötamist, reisimist, hariduse omandamist jne. Juba enne COVID-19 kriisi toimunud haiguspuhangud – 2009. aasta pandeemilise gripi (H1N1) oht, Ebola viirus Lääne-Aafrikas 2014. ja 2022. aastal, Zika 2016. aastal, Mpox 2022. aastal jne – annavad tunnistust sellest, et rahvusvahelised terviseohud võivad tekkida igal ajal.
Piiriüleste terviseohtude vastu võitlemine nõuab kestlikku ja kindlat lähenemisviisi nii valmisoleku kui ka reageerimise korraldamisel, sealhulgas koordineerimismeetmete võtmisel enne kriisi, kriisi ajal ja pärast seda. Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta novembris Euroopa terviseliidu loomise raames ettepaneku uue terviseohutuse raamistiku loomiseks, mis tagaks valmisoleku tulevasteks tervishoiuga seotud probleemideks.
Tuginedes COVID-19 pandeemiast saadud kogemusele, tugevdatakse uue määrusega (EL) 2022/2371 ELi tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise struktuuri ning laiendatakse ELi kahe tähtsama ameti (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA)) rolli uute volituste kaudu.
Selleks, et parandada meditsiinivahendite valdkonnas tõsisteks piiriülesteks ohtudeks valmisolekut ja neile reageerimist, loodi Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA).
Piiriüleste terviseohtudega tegelemine
Piiriüleseid terviseohte võivad põhjustada nakkushaigused (nt pandeemiad) või keemiliste ainete lekked, samuti võivad need tekkida keskkondlikel põhjustel (nt vulkaanipursked või kliimamuutused). ELis võib tõsine piiriülene terviseoht levida üle riigipiiride ja koormata üle riikide toimetulekuvõime, mistõttu on vaja ELi liikmesriikide koordineeritud lähenemisviisi.
Piiriülestele terviseohtudele reageerimine hõlmab mitut elementi:
- ohu, puhangu või kriisi avastamine ja tuvastamine järelevalve ja kiire riskihindamise abil;
- varajase hoiatamise ja teavitamiskanalite olemasolu usaldusväärsete menetluste ja muude vahendite kujul, mida tervishoiuasutused saavad kiiresti ja sihipäraselt teabevahetuseks kasutada;
- tugev suutlikkus mobiliseerida reageerimismehhanisme (meditsiinitöötajad, ravi, vaktsiinid haiglataristu).
Reageerimise edukus sõltub ka tõhusast valmisolekust, mis tuleb saavutada juba enne ohu tekkimist. Valmisolek hõlmab kogu vajalikku suutlikkust, protsesse, mehhanisme ja meetmeid, mida on vaja tõsiste piiriüleste terviseohtude korral kasutusele võtta.
Valmisolek on väga oluline, et tagada eelnevalt kehtestatud menetluste ja mehhanismide kiire mobiliseerimine kaitsmaks kodanikke terviseohtude korral. Tegelikest sündmustest ja olemasolevate menetluste katsetamiseks regulaarselt korraldatavatest simulatsiooniõppustest saadud kogemused annavad väärtusliku panuse valmisolekumeetmete parandamisse ja kohandamisse.
Mõned ohud on pikaajalised ja nõuavad konkreetseid sihipäraseid meetmeid. Antimikroobikumiresistentsus – mikroobide võime tulla toime ravimitega, mis on loodud nende hävitamiseks (näiteks antibiootikumidega) – on suur oht rahvatervisele, mis nõuab sihipäras pingutust, et tagada valmisolek ja reageerimine.
Uute esilekerkivate haiguste hulgas võivad näiteks zoonoosid kanduda mutatsiooni kaudu loomadelt inimestele. Selliste juhtumite korral on vaja lähtuda terviseühtsuse põhimõttest: hea tervisliku seisundi tagamisel tuleb arvesse võtta inimeste, loomade, taimede ja nende ühise keskkonna omavahelist seotust. Epideemiad, nagu HIV/AIDS, viiruslik hepatiit ja tuberkuloos, nõuavad samuti erilist, koordineeritud ja pikaajalist tähelepanu. Valmis tuleb olla ka terrorirünnakuteks, hübriidohtudeks ja kõigiks inimtegevusest tingitud ja avalikkust ähvardavateks ohtudeks.
ELi meetmed: uus määrus tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta
Juba kaks aastakümmet on Euroopa Liidus kehtinud õigusakt, millega tagatakse koordineeritud reageerimine piiriülestele terviseohtudele, nagu nakkushaigused, bioloogilist ja keemilist päritolu ning ka keskkonnast tulenevad ja teadmata päritolu ohud, mis on ringlusse lastud kas juhuslikult või tahtlikult. Seda õigusakti tugevdati tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva uue määrusega (EL) 2022/2371, mis tugines varasemale otsusele 1082/2013/EL ja tunnistas selle kehtetuks.
Võttes arvesse COVID-19 pandeemiast saadud kogemusi, luuakse uue määrusega tugevam õigusraamistik, et parandada ELi suutlikkust sellistes olulistes valdkondades nagu ennetamine, valmisolek, järelevalve, riskihindamine, varajane hoiatamine ja reageerimine. See on peamine õigusakt, millega kehtestatakse ELi tasandi struktuurid, protsessid ja mehhanismid, et reageerida rahvatervise ohtudele, mis on bioloogilist, keemilist, keskkonnaalast või tundmatut päritolu.
Alates 2022. aasta detsembrist kehtiva tõsiste piiriüleste terviseohtude määrusega on ELile nüüd antud võimalus
- kuulutada välja ELi rahvatervisealane hädaolukord, millega kaasneb ulatuslik koordineerimine ning ECDC toetuse ja mehhanismide kasutuselevõtmine, et jälgida, arendada, hankida ja kasutusele võtta meditsiinilisi vastumeetmeid, nagu ravi või vaktsiinid;
- tugevdada valmisolekut, toetudes ELi valmisolekukavale, ning jälgida ja hinnata korrapäraselt liikmesriikide valmisolekusuutlikkust;
- laiendada varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi, mis on koostalitlusvõimeline teiste ELi ja rahvusvahelise tasandi hoiatussüsteemidega ning toetab tõhusat kontaktide jälgimist ja uut meditsiinilise evakuatsiooni moodulit;
- luua ELi tasandil tugevdatud ja integreeritud seiresüsteem, kasutades tehisintellekti ja muid kõrgtehnoloogilisi vahendeid;
- panna paika uus riskihindamisraamistik kõigi ohtude jaoks, sealhulgas kiired ja asjakohased soovitused reageerimismeetmete kohta, millesse on kaasatud mitu ELi asutust (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, Europol, Euroopa Ravimiamet);
- luua meditsiiniliste vastumeetmete ühishankimise tugevad mehhanismid;
- võtta ELi tasandil vastu ühismeetmed tulevaste piiriüleste terviseohtudega tegelemiseks tugevdatud terviseohutuse komitee kaudu.
Tugevdatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Ravimiamet
Koos ELi uue terviseohutuse raamistikuga on tugevdatud ka kahte peamist ELi ametit: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust ning Euroopa Ravimiametit. Lähtudes uutest volitustest, toetab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike võitluses piiriüleste terviseohtudega järgmiste meetmete kaudu:
- epidemioloogiline järelevalve reaalajas seiret võimaldavate integreeritud süsteemide kaudu;
- valmisoleku ja reageerimise kavandamine, aruandlus ja auditeerimine;
- mittesiduvate soovituste ja riskijuhtimisvõimaluste andmine bioloogilise ohu korral;
- haiguspuhangute korral ELi abimeeskondade kokku kutsumine ja nende rakendamine, et toetada reageerimist kohalikul tasandil liikmesriikides;
- ELi referentlaborite võrgustiku ja inimpäritolu ainetega seotud võrgustiku loomine.
Euroopa Ravimiameti volitusi suurendatakse, et hõlbustada liidu tasandil koordineeritud reageerimist tervisekriisidele ning võimaldada ravimiametil teha järgmist:
- teostada ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse seiret ja seda leevendada;
- anda teaduslikke nõuandeid ravimite kohta, mis võivad neid kriise põhjustavaid haigusi ravida, ennetada või aidata neid diagnoosida;
- koordineerida vaktsiinide tõhususe ja ohutuse seirega seotud uuringuid;
- koordineerida kliinilisi uuringuid.
Varasem piiriüleseid terviseohte käsitlev otsus
Enne määruse vastuvõtmist oli peamine õigusakt, millega kehtestati ELi terviseohutuse raamistik, otsus 1082/2013 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. See sisaldas sätteid valmisoleku ja suutlikkuse kohta koordineeritud reageerimiseks tervisealastele hädaolukordadele kogu ELis.
2013. aastal vastu võetud otsus oli oluline samm terviseohutuse parandamisel ELis. Sellega loodi õigusraamistik ELi koostööks selles valdkonnas, kuni see asendati uue määrusega (2371/2022) tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta.
Otsus toetas ELi liikmesriike nende võitluses piiriüleste ohtude vastu ja aitab kaitsta kodanikke võimalike tulevaste pandeemiate ja tõsiste piiriüleste terviseohtude eest, võimaldades:
- suurendada valmisoleku planeerimise suutlikkust ELi tasandil, parandades koordineerimist ning heade tavade ja teabe jagamist riiklike valmisolekukavade kohta;
- hallata kiirhoiatussüsteemi teadete edastamiseks selliste tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, mille puhul on vaja koordineeritud reageerimist liidu tasandil – varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem;
- parandada riskihindamist ja -juhtimist seoses piiriüleste terviseohtudega;
- kehtestada vajalik kord meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning meditsiiniliste vastumeetmete kasutuselevõtmise mehhanismid;
- paremini koordineerida reageerimist ELi tasandil, andes terviseohutuse komiteele selged õiguslikud volitused koordineerida riikide reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele, riskidest ja kriisiolukorrast teavitamist, et anda üldsusele ja tervishoiutöötajatele sidusat ja koordineeritud teavet;
- edendada rahvusvahelist koostööd ja üleilmseid meetmeid.
