Kui meetmeid ei võeta õigeaegselt, võivad nakkushaigused kiiresti levida. Piiriülese haiguspuhangu korral tuleb reageerida kiiresti, sihipäraselt ja koordineeritult. Samuti võib keemiaohtude või keskkonnakatastroofide (nt vulkaanipursked) mõju kanduda üle teistesse riikidesse või ületada ühe riigi reageerimissuutlikkust.
ELi roll tervishoiukriiside ohjamisel on peamiselt tagada reageerimise koordineerimine; rahvatervisealased erimeetmed jäävad riikide valitsuste vastutusalasse, võttes arvesse selliseid tegureid nagu riigi epidemioloogiline olukord, sotsiaalne struktuur ja riigi tervishoiusüsteemi suutlikkus.
Komisjon teeb tihedat koostööd kõigi ELi riikidega, et nende tegevus oleks järjepidev ja hästi koordineeritud. Komisjon võib kasutusele võtta ka ELi tasandi vahendid liikmesriikide otseseks toetamiseks, näiteks ühishanked.
Kõige värskem COVID-19 pandeemia on suur tervishoiukriis, mis nõuab ulatuslikku kooskõlastatud tegevust ELi tasandil. Üks näide ELi koordineerimistegevusest on reageerimineEbola viirushaiguse puhangule Lääne-Aafrikas.
Terviseohutuse komitee
ELi kiiret reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele kooskõlastab terviseohutuse komitee. See on peamine foorum, kus vahetatakse teavet iga riigi võetud konkreetsete meetmete kohta ning määratakse koos Euroopa Komisjoniga kindlaks meetmed, mida tuleb võtta valmisoleku, planeerimise, riskidest ja kriisiolukorrast teavitamise ning kriisidele reageerimise valdkonnas.
Terviseohutuse komitee koosneb ELi riikide tervishoiuasutuste esindajatest ning kandidaatriikidest ja potentsiaalsetest kandidaatriikidest, kes osalevad vaatlejatena. Eelkõige kutsutakse terviseohutuse komitee COVID-19 teemalistel koosolekutel osalema selliseid riike nagu Ühendkuningriik, Šveits ja Ukraina, et tugevdada koostööd.
Terviseohutuse komitee kohtub korrapäraselt ja vastavalt vajadusele, kui selle kutsub kokku Euroopa Komisjon või mõni ELi riik. Komitee tööd juhib Euroopa Komisjon. Terviseohutuse komitee on alates COVID-19 pandeemia algusest pidanud sagedasti koosolekuid.
Iga kord, kui mõni ELi riik kavatseb tõsise piiriülese ohuga võitlemiseks võtta rahvatervisega seotud meetmeid, peab ta eelnevalt teatama teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile meetmete sisust, eesmärgist ja ulatusest, välja arvatud juhul, kui meetmed tuleb rahvatervise kaitseks vastu võtta viivitamata.
Riiklike tervishoiusüsteemide esindajad konsulteerivad terviseohutuse komitees koostöös Euroopa Komisjoniga, et koordineerida
- riikide tegevust tõsise piiriülese terviseohu korral,
- vajaduse korral riskide ja kriisiolukorra kohta üldsusele ja tervishoiutöötajatele teabe jagamist vastavalt riigi vajadustele ja oludele.
Riigi reageerimisvõimet ületava tõsise piiriülese terviseohu korral võib asjaomane ELi riik paluda liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu abi ka teistelt ELi riikidelt.
Ravimitega seotud menetlused pandeemiaohu korral
Pandeemiaohu või väga tõsise ohu korral, mis ähvardab Euroopa Liidus rahvatervist, võib Euroopa Komisjon kuulutada välja rahvatervisega seotud hädaolukorra, mille suhtes kohaldatakse ELi farmaatsiaalaste õigusaktide erisätteid, et saada ravimitele kiire müügiluba. Komisjon võib kaaluda ka kiirmenetluse kasutamist pandeemilise gripi vaktsiini kasutusloa väljaandmisel.
Komisjon on pidevas kontaktis ka peamiste partneritega, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Ravimiamet ja Maailma Terviseorganisatsioon.
Riskidest ja kriisiolukorrast teavitamine
Selge ja tõhus teave ning üldsuse ja tervishoiutöötajate teavitamine on riigi tasandil kriisidele reageerimise olulised osad.
EL toetab liikmesriike haiguspuhangute korral riskidest teavitamisel, kuid ei kehtesta ühtlustatud teateid. Selle asemel on komisjoni ülesanne tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine, et üldsuse ja tervishoiutöötajate teavitamine oleks sidus ja järjepidev.
Teavitajate võrgustik
Terviseohutuse komitee on loonud teavitajate võrgustiku, mis on alarühm, kuhu kuuluvad ELi riikide, komisjoni ja ELi ametite teabevahetuse ja riskijuhtimise eksperdid, kes vastutavad tervisekriisi olukorras teabevahetuse korraldamise eest.
See võrgustik hõlbustab koostööd:
- kriisi ajal – lihtsustades algusest peale teabevahetust ning koordineerides riiklikke strateegiaid ja avalikke sõnumeid, et tagada nende järjepidevus ja sidusus ning ühtlasi kohandamine vastavalt riiklikele oludele,
- pikemas perspektiivis – korraldades terviseriskidest ja kriisiolukorrast teavitamise heade tavade vahetamist ning esitades ennetusmeetmete kohta soovitusi.
COVID-19 diagnostiliste testide tehniline töörühm
COVID-19 pandeemia ajal moodustas terviseohutuse komitee 2021. aasta mais COVID-19 diagnostiliste testide tehnilise töörühma, kuhu kuuluvad ELi 27 liikmesriigi ja Norra eksperdid ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse esindajad.
Eelkõige arutab tehniline töörühm järgmisi küsimusi:
- ettepanekud antigeeni kiirtestide ELi ühisloetelu ajakohastamise kohta, mille kohta teeb otsuse terviseohutuse komitee.
- ühtlustatud protokolli, sealhulgas ühiste kriteeriumide kehtestamine sõltumatute valideerimisuuringute jaoks, millega hinnatakse antigeeni kiirtestide kliinilist toimivust.
Lisateave tehnilise töörühma ja selle tegevuse kohta.
