Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku uue terviseohutuse raamistiku kohta, millega vaadatakse läbi senine õiguslik alus (otsus 1082/2013/EL). Lähtudes õppetundidest, mis on saadud võitluses koroonaviiruse vastu, tugevdatakse uue raamistikuga ELi koordinatsiooni ja laiendatakse ELi ametite rolli valmisoleku- ja reageerimismeetmete koordineerimisel.
Kuni uue õigusakti vastuvõtmiseni on otsus 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta raamistikuks, mille alusel koordineeritakse valmisoleku ja reageerimise planeerimist, et suurendada tervisealaste hädaolukordade seire, varajase hoiatamise, hindamise ja neile olukordadele reageerimise suutlikkust.
Otsus:
- toetab heade tavade ja kogemuste vahetamist valmisoleku ja reageerimise planeerimise alal;
- on peamine tugisammas riiklike kavade väljatöötamisel selleks, et tegeleda mitmesuguste terviseohtudega (nt nakkushaigused, nagu gripipandeemia, muud sündmused, mida põhjustavad bioloogilised või tundmatud mõjurid, keemilistest ainetest tingitud õnnetused, keskkonnast tingitud loodusõnnetused või tahtlikud rünnakud);
- aitab koordineerimismehhanismide, analüüsi ja kommunikatsioonivahendite abil tagada riiklike kavade koostalitlusvõime;
- toetab tervisealaste hädaolukordade avastamise, hindamise, nendest teatamise ja neile reageerimise suutlikkust käsitlevate WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade põhinõuete rakendamist.
ELi valmisoleku tugevdamiseks mõeldud tegevusteks on näiteks korrapärased õppused, et katsetada ELi ja riiklike valmisolekukavade raames olemasolevaid meetmeid. ELi terviseprogramm pakub omalt poolt toetust koolituste ja õppuste näol, hõlbustades ELi riikide vahel kogemuste, juhiste ja menetluste jagamist. See tagab, et riikide asutused ja institutsioonid suudavad teha komisjoni ja üksteisega koostööd, et kiiresti muutuvas kriisiolukorras teavet jagada.
Alates 2003. aastast haldab valmisoleku- ja reageerimisalaseid projekte Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Chafea).https://ec.europa.eu/chafea/
Lisaks sisaldab otsuse 1082/2013 artikkel 5 sätteid meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete kohta, mis tagab kõrgetasemelise valmisoleku ja aitab toetada koordineeritud reageerimist terviseohtudele.
Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked: nõuetekohase valmisoleku tagamine
2009. aasta H1N1-gripipandeemia tõi esile nõrgad kohad ELi riikide juurdepääsus ja ostujõus pandeemiavaktsiinide ja -ravimite hankimisel. Seetõttu palus nõukogu Euroopa Komisjonil töötada välja meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete mehhanism, mis toetaks tulevikus pandeemilise gripi vaktsiinide õiglast ja võrdset kättesaadavust ja levitamist.
Komisjon kiitis meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingu heaks 10. aprillil 2014. 2020. aasta aprilli seisuga on ühishanke lepingule alla kirjutanud 37 riiki, sealhulgas kõik ELi ja EMP riigid, Ühendkuningriik, Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo*.
Lepinguga nähakse ette vabatahtlik mehhanism, mis võimaldab osalevatel ELi liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel osta ühiselt meditsiinilisi vastumeetmeid eri kategooria piiriüleste terviseohtude vastu, sealhulgas vaktsiine, viirusevastaseid ravimeid jms. Selles sätestatakse ühised eeskirjad ühiste hankemenetluste praktiliseks korraldamiseks, nimelt:
- määratakse kindlaks mehhanismi praktiline kord;
- määratakse kindlaks otsustusprotsess menetluste valikuks;
- korraldatakse pakkumuste hindamisi ja lepingute sõlmimist.
Mehhanismi eesmärk on suurendada ELi riikide valmisolekut tõsiste piiriüleste terviseohtude leevendamiseks ning tagada osalevatele riikidele õiglasem juurdepääs konkreetsetele meditsiinilistele vastumeetmetele, parem varustuskindlus ja tasakaalustatumad hinnad. Ühine hankemenetlus võib alata, kui vähemalt 4 liikmesriiki ja komisjon hääletavad selle poolt ja osalevad hankemenetluses.
Üks olulisi saavutusi rahvatervise ja tõsisteks piiriülesteks ohtudeks valmisoleku alal on see, et märtsis 2019 allkirjastasid komisjon ja ELi riigid, kes esindavad ligikaudu poolt Euroopa elanikkonnast, pandeemilise gripi vaktsiinide tootmise ja tarnimise raamlepingud.
Ühishanked on mänginud olulist rolli ka COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel. Sajad lepingud, mille koguväärtus on peaaegu 13 miljardit eurot, tagavad, et kuni 36 osaleval riigil on juurdepääs olulistele uuenduslikele ravimitele ning kaitse- ja meditsiiniseadmetele, mis on vastavuses ELi testimis- ja vaktsineerimispoliitikaga.
Alates 2020. aasta algusest on kuni 36 riiki osalenud kaheteistkümnes ühises hankemenetluses, mille tulemusena sõlmiti enam kui 200 lepingut, mis võimaldasid riikidel tellida olulisi meditsiinitarbeid ja uuenduslikke ravimeid peaaegu 13 miljardi euro eest.
*Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Lisateave
- Otsuse nr 1082/2013/EL artikkel 5
- Ühishanke lepingu allkirjastamise tseremooniad
- Kõik olulisemad dokumendid meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete kohta.
