Valmisolek on ELi terviseturbe raamistiku lahutamatu osa. Ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamine on olulised elemendid, mis võimaldavad tõsiste piiriüleste terviseohtude tulemuslikku monitooringut, varajast hoiatamist nende eest ja nende tõkestamist.
Liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava
Määruse (EL) 2022/2371 kohaselt peab komisjon välja töötama liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava. See on tehniline kava ja selles kirjeldatakse tegevust, millega toetatakse liikmesriike tõsise piiriülese terviseohu jaoks valmisolekul ja reageerimisel. Kava hõlmab ka antimikroobset resistentsust.
Kava eesmärk on edendada tõhusat ja koordineeritud reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele liidu ja liikmesriikide/EMP riikide tasandil.
Liikmesriikidele tehakse ülesandeks teha terviseohutuse komitees üksteisega koostööd ja koordineerida oma tegevust komisjoniga, et saavutada võimalikult suures ulatuses kooskõla liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavaga.
Lisaks sisaldab kava piiriülese piirkondadevahelise valmisoleku elemente, et toetada ühtlustatud, mitut sektorit hõlmavaid piiriüleseid rahvatervise meetmed, võttes arvesse seire, testimise, kontaktide jälgimise, laborite, tervishoiutöötajate koolituse ning eri- või intensiivravi suutlikkust naaberpiirkondades.
Ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise koordineerimine
Liikmesriigid peaksid määruse (EL) 2022/2371 kohaselt esitama komisjonile aruande ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta riiklikul tasandil ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil. See tähendab teavet alljärgneva kohta:
- WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade alusel eeldatava suutlikkuse rakendamine;
- tervishoiusektori ja muude elutähtsate sektorite vahelised koostalitluskokkulepped;
- juhtimise, suutlikkuse ja ressursside elemendid;
- riiklikud kavad epideemiale reageerimise kohta;
- antimikroobikumiresistentsus, tervishoiuteenustega seotud nakkus ja muud tõsised piiriülesed terviseohud;
- tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed;
- vajaduse korral piiriülese piirkondadevahelise ja sektoritevahelise koordineerimise elemendid.
Lisaks hõlmavad ELi valmisoleku tugevdamise meetmed korrapäraseid õppusi, et testida ELi ja riiklike valmisolekukavadega ette nähtud korra toimimist.
ELi terviseprogramm pakub omalt poolt toetust koolituste ja õppuste näol, hõlbustades ELi riikide vahel kogemuste, juhiste ja menetluste jagamist.
See tagab, et riikide asutused ja institutsioonid saavad komisjoniga ja omavahel koostööd teha, et kiiresti muutuvas kriisiolukorras teavet jagada.
Alates 2003. aastast on valmisoleku ja reageerimise projekte juhtinud Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HADEA).
Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked: nõuetekohase valmisoleku tagamine
2009. aasta H1N1-gripipandeemia tõi esile nõrgad kohad ELi riikide juurdepääsus ja ostujõus pandeemiavaktsiinide ja -ravimite hankimisel.
Seetõttu palus nõukogu Euroopa Komisjonil töötada välja mehhanismi, mille abil teha meditsiiniliste vastumeetmete ühishankeid. Mehhanism pidi tulevikus toetama pandeemilise gripi vaktsiinide õiglast ja võrdset kättesaadavust ja levitamist.
Komisjon kiitis meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingu heaks 10. aprillil 2014. Ühishanke lepingule oli 2024. aasta juuli seisuga alla kirjutanud 38 riiki, sealhulgas kõik ELi ja EMP riigid, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Kosovo* ja Ühendkuningriik.
Lepinguga nähakse ette vabatahtlik mehhanism, mis võimaldab osalevatel riikidel ja ELi institutsioonidel osta ühiselt meditsiinilisi vastumeetmeid eri kategooria piiriüleste terviseohtude vastu, sealhulgas vaktsiine, viirusevastaseid ravimeid jms.
Selles sätestatakse ühiste hankemenetluste praktilise korraldamise ühised reeglid, nimelt:
- määratakse kindlaks mehhanismi praktiline kord;
- määratakse kindlaks otsustusprotsess, kuidas menetlusi valida;
- korraldatakse pakkumuste hindamisi ja lepingute sõlmimist.
Mehhanismiga tahetakse suurendada ELi riikide valmisolekut tõsiste piiriüleste terviseohtude leevendamiseks ning tagada osalevatele riikidele õiglasem juurdepääs konkreetsetele meditsiinilistele vastumeetmetele, et neil oleks rohkem varustuskindlust, sh õiglasemad hinnad ja paremad ostutingimused.
Suur saavutus rahvatervise ja tõsisteks piiriülesteks ohtudeks valmisoleku alal on see, et märtsis 2019 allkirjastasid komisjon ja ELi riigid, kes esindavad ligikaudu poolt Euroopa elanikkonnast, pandeemilise gripi vaktsiinide tootmise ja tarnimise raamlepingud.
Ühishanked on olnud üliolulised ka COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel.
Sajad lepingud, mille koguväärtus on peaaegu 13 miljardit eurot, tagavad, et kuni 36 osaleval riigil on juurdepääs olulistele meditsiinitarvetele ja uuenduslikele ravimitele ning kaitse- ja meditsiinivarustusele kooskõlas testimise ja vaktsineerimise poliitikaga ELis.
Värskeim teave selle mehhanismi raames korraldatavate ühishangete kohta on esitatud tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse veebisaidil.
*Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Lisateave
- Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingu allkirjastamise tseremooniad
- Kõik olulisemad dokumendid meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete kohta
