Kümme meedet üldise vaktsineerituse saavutamiseks
Euroopa Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) korraldasid 12. septembril ülemaailmse vaktsineerimisele keskenduva tippkohtumise, et peatada vaktsiinennetatavate haiguste ning väärinfo levik. Arutelud on kokku võetud järgmistes meetmetes ja järeldustes.
Igaüks peaks saama kasu vaktsineerimise positiivsest mõjust. Vaatamata ohutute ja tõhusate vaktsiinide kättesaadavusele tõkestavad vaktsineerituse määra suurenemist järgmised tegurid: vaktsiinidele juurdepääsu puudumine, vaktsiinide puudus, väärinfo, teadmatus haiguste riskidest, üldsuse usalduse vähenemine vaktsiinide väärtuse vastu ja investeeringute vähenemine. Vaktsineerimine on vaieldamatult üks rahvatervise kõige tõhusamaid meetmeid. Peame püüdma säilitada raskelt tulnud edu vaktsineerimise valdkonnas, kuid eesmärgiks on teha veel rohkem ja paremini, et luua tõhusad ja õiglased tervishoiusüsteemid ning vähendada haiguste põhjustatud kahju ja kannatusi, mis on tegelikult ennetatavad. See hõlmab ka vajalike teadus- ja arendustöö investeeringute tegemist, et leida lahendus rahuldamata meditsiinilistele vajadustele, töötades välja uusi vaktsiine ja täiustades olemasolevaid.
Saadud õppetunnid ja vajalikud meetmed üldise vaktsineerituse saavutamiseks ja vaktsiinennetatavate haiguste täielikuks kaotamiseks.
- Edendada vaktsineerimisega seotud ülemaailmset poliitilist juhtimist ja kohustuste võtmist ning luua tõhusad koostööpartnerlused rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tervishoiuasutuste, tervishoiutöötajate, kodanikuühiskonna, kogukondade, teadlaste ja tööstusega – et kaitsta kõiki ja kõikjal kõrge vaktsineerituse taseme säilitamise kaudu.
- Tagada, et kõigil riikidel oleksid olemas ja rakendamisel riiklikud immuniseerimisstrateegiad ning et nad tugevdaksid nende rahalist jätkusuutlikkust, et teha edusamme üldise tervisekindlustuse suunas, mis ei jätaks kedagi kõrvale.
- Luua tugevad seiresüsteemid vaktsiinennetatavate haiguste (eelkõige üleilmsete likvideerimiseesmärkide alla kuuluvate haiguste) jaoks.
- Tegeleda vaktsiinikõhkluse algpõhjustega, suurendades usaldust vaktsineerimise vastu ning töötades välja ja rakendades tõenditel põhinevaid meetmeid.
- Kasutada ära digitaaltehnoloogia võimalusi selleks, et tugevdada vaktsineerimisprogrammide tulemuslikkuse seiret.
- Teha jätkuvat teadustööd, et genereerida pidevalt andmeid vaktsiinide tõhususe ja ohutuse ning vaktsineerimisprogrammide mõju kohta.
- Jätkata jõupingutuste ja investeeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, võttes sealhulgas kasutusele uudseid rahastamismudeleid ja stiimuleid, et töötada välja uusi või täiustada olemasolevaid vaktsiine ning vaktsineerimisvahendeid.
- Leevendada vaktsiinide puudusega seotud riske paremate vaktsiinide kättesaadavuse, seire-, prognoosimise, ostu-, kättetoimetamise ja varumise süsteemide loomise kaudu ning tehes paremat koostööd tootjate ja kõigi turustusahela osalistega, et olemasolevat tootmisvõimsust paremini ära kasutada või seda suurendada.
- Võimestada tervishoiutöötajaid kõigil tasanditel ja meediat, et anda üldsusele tõhusat, läbipaistvat ja objektiivset teavet ning võidelda vale ja eksitava teabe vastu, kaasates sellesse ka sotsiaalmeedia platvorme ja tehnoloogiaettevõtteid.
- Lõimida vaktsineerimine üleilmsetesse tervise- ja arengukavadesse uuendatud immuniseerimiskava (2030) kaudu.
ELi tasandi meetmed
|
Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus |
Uudised
|
Üritus toimub komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori Tedros Adhanom Ghebreyesuse egiidi all, võimaldades vaktsineerimise teemale kõrgematasemelist nähtavust ja poliitilist heakskiitu. |
|
Ühendkuningriigi rahvatervise ameti hinnangul hoiaks HPV-vaktsiin ära üle 100 000 vähijuhtumi Hinnangute kohaselt võiks HPV-vaktsiini programmi abil aastaks 2058 ära hoida üle 64 000 emakakaelavähki ja ligikaudu 50 000 muudesse vähivormidesse haigestumise juhtumi. |
|
Mida arvavad eurooplased vaktsineerimisest? 2019. aasta märtsis korraldatud Eurobaromeetri uuringu raames küsiti eurooplastelt küsimusi, mis olid seotud nende arvamustega vaktsiinennetatavate haiguste ja vaktsiinide tõhususe kohta. Samuti sooviti muu hulgas teada, kust nad saavad teavet vaktsiinide kohta. |
|
Hiljutises Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse uudiskirjas märkis keskuse direktor Andrea Ammon, et seda ennetatavat epideemiat soodustavad kolm peamist tegurit: suur hulk inimesi, kes on leetritele vastuvõtlikud, leetritesse haigestumise juhtumite suur arv imikute ja täiskasvanute hulgas ning jätkuv võimalus nende sissetoomiseks. |
|
WHO EURO piirkonna liikmesriikide poolt 2014. aastal vastu võetud kavaga nähakse ette piirkondlikud immuniseerimise ja vaktsineerimise abil ärahoitavate haiguste tõrje-eesmärgid aastateks 2015–2020 ja pärast seda, ning määratakse kindlaks esmatähtsad tegevusvaldkonnad, näitajad ja sihid. |
|
Lugege ülemaailmse vaktsineerimise tegevuskava (2011–2020) tervikteksti või selle kokkuvõtteid Ülemaailmne vaktsineerimise tegevuskava, mille 194 liikmesriiki 2012. aasta mais maailma terviseassambleel heaks kiitsid, on raamistik, millega 2020. aastaks välditakse miljoneid surmajuhtumeid, pakkudes kõigi kogukondade liikmetele võrdsemat juurdepääsu vaktsineerimisele. |
|
2018. aastal jäi 20 miljonit last ilma elupäästvatest leetrite, difteeria, teetanuse vaktsiinidest Maailma Terviseorganisatsiooni ja UNICEFi viimaste andmete kohaselt jäi 2018. aastal rohkem kui iga kümnes laps ilma elupäästvatest vaktsiinidest selliste haiguste vastu nagu leetrid, difteeria ja teetanus. |
|
Teabelehes esitatakse immuniseerimist käsitlevad faktid ja arvandmed, sealhulgas märgitakse, et hinnanguliselt 19,4 miljonit alla ühe aasta vanust last ei saanud DTP3 vaktsiini. |
|
Pärast inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiini kaasamist Zimbabwe ja Mongoolia riiklikesse vaktsineerimisprogrammidesse (ülemaailmse vaktsineerimise ja immuniseerimise liidu (GAVI) toetusel), on see vaktsiin kasutusele võetud kõigis maailma riikides, sealhulgas 73 GAVI-toetatavas riigis. |
|
Koolituse eesmärk on luua ühine arusaam asjaomase valdkonnaga seotud spetsialistide hulgas. Nimetatud spetsialistideks võivad olla meditsiiniõed, ämmaemandad, piirkondlikud tervishoiutöötajad, aga ka farmatseudid, arstid ja programmi- või tehnilised ametnikud. |
|
27. juunil 2019 kiitis GAVI nõukogu heaks uue strateegia, millest ülemaailmne vaktsineerimise ja immuniseerimise liit ajavahemikus 2021–2025 juhindub. Selles seatakse prioriteediks nende kogukondadeni jõudmine, kes on seni kõrvale jäänud (nt linnade slummid, kõrvalised ja konfliktipiirkonnad). |