Põhisisu juurde
Public Health

Programm „EL tervise heaks“ 2021–2027 – nägemus tervemast Euroopa Liidust

Programm „EL tervise heaks“ võeti vastu vastusena COVID-19 pandeemiale ja selleks, et tugevdada kriisiks valmisolekut ELis. Pandeemia tõi esile riiklike tervishoiusüsteemide ebakindluse. Programm „EL tervise heaks“ aitab lahendada pikaajalisi tervishoiuprobleeme, luues tugevamad, vastupidavamad ja kättesaadavamad tervishoiusüsteemid.

Tervishoid on investeering ja ajavahemikuks 2021–2027 ette nähtud 5,3 miljardi euro suuruse eelarvega programm „EL tervise heaks“ tagab enneolematu ELi rahalise toetuse tervishoiu valdkonnas. Programmiga „EL tervise heaks“ antakse selge sõnum, et rahvatervis on ELi prioriteet ja programm on üks peamisi vahendeid Euroopa terviseliidu loomiseks.

Määrusega (EL) 2021/522 loodud programm „EL tervise heaks“ pakub ELi lisaväärtust ja täiendab liikmesriikide poliitikat. Sellega soovitakse saavutada neli üldeesmärki, mis kajastavad programmi ulatust, ja kümme erieesmärki, mis esindavad sekkumisvaldkondi:

  • Parandada ja tugevdada tervist
    • Tervise tugevdamine ja haiguste, eelkõige vähktõve ennetamine
    • Rahvusvahelised tervishoiualgatused ja koostöö
  • Kaitsta inimesi
    • Piiriüleste terviseohtude ennetamine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine
    • Kriisi korral esmatähtsate toodete varude täiendamine liikmesriikides
    • Meditsiinitöötajate, tervishoiutöötajate ja abipersonali reservi loomine
  • Parandada ravimite, meditsiiniseadmete ja kriisi korral oluliste toodete kättesaadavust
    • Nendele toodetele juurdepääsu ning nende kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine
  • Tõhustada tervishoiusüsteeme
    • Terviseandmete, digivahendite ja -teenuste ning tervishoiu digiülemineku toetamine
    • Tervishoiuteenustele juurepääsu parandamine
    • ELi tervishoiualaste õigusaktide väljatöötamine, nende rakendamine ja tõenduspõhiste otsuste tegemine
    • Riiklike tervishoiusüsteemide integreeritud toimimine

Programmi „EL tervise heaks“ eesmärgid

Programm „EL tervise heaks“ ja Euroopa terviseliit

Programm „EL tervise heaks“ sillutab teed Euroopa terviseliidule, investeerides pakilistesse tervishoiualastesse prioriteetidesse:

Edendatakse ka muid valdkondi, nagu tervishoiusüsteemide digiüleminek, antimikroobikumiresistentsete nakkuste arvu vähendamine ja vaktsineerimise määra suurendamine.

EL laiendab edukaid algatusi, nagu harvikhaiguste Euroopa tugivõrgustikud, ja jätkab rahvusvahelist koostööd, et leida lahendused üleilmsetele terviseohtudele ja -probleemidele.

Tööprogrammid

Programmi „EL tervise heaks“ rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu, millega toetatakse mitmesuguseid meetmeid, mis on rühmitatud nelja üldise tegevussuuna alla, kusjuures kõigi puhul keskendutakse vähktõvele.

  • Kriisiks valmisolek
  • Tervise edendamine ja haiguste ennetamine
  • Tervishoiusüsteemid ja tervishoiutöötajad
  • Digivaldkond

Programmi raames rahastatakse ELi riikide või programmiga ühinenud kolmandate riikide rahastamiskõlblikke üksusi, tervishoiuorganisatsioone ja vabaühendusi.

Osalejad

Sihipärane konsulteerimine sidusrühmadega toimus 30. märtsist kuni 22. maini 2023. 9. juunil 2023 korraldati sidusrühmade üritus. Selle tulemusel koostati kaks dokumenti:

Programmi „EL tervise heaks“ elluviimiseks on vaja palju osalejaid:

  • ELi liikmesriikidega konsulteeritakse programmi prioriteetide ja strateegiliste suuniste osas ning nad teevad programmi „EL tervise heaks“ juhtrühmas komisjoniga koostööd, et tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus riikliku tervishoiupoliitikaga. Liikmesriigid esitavad enne iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmist programmi „EL tervise heaks“ komiteele oma arvamuse.
  • Programmiga „EL tervise heaks“ ühinenud kolmandad riigid osalevad konsultatsiooniprotsessis ning jälgivad programmi „EL tervise heaks“ juhtrühma ja komitee tööd. Nad saavad rahastuse nagu iga teine ELi riik.
  • Sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna ja patsientide ühenduste, akadeemiliste ringkondade ning tervishoiutöötajate organisatsioonide esindajad aitavad kindlaks määrata prioriteedid ja strateegilised suunised ning välja selgitada vajadused, mida tuleb täita iga-aastase tööprogrammi kaudu.
  • Euroopa Parlamenti hoitakse kursis sellega, kuidas edeneb sidusrühmadega tehtav ettevalmistustöö ja teavitustegevus.
  • Euroopa Komisjon valmistab ette, võtab vastu ja rakendab iga-aastaseid tööprogramme, jälgib programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusamme ning annab nende kohta aru. Lisaks võib komisjon küsida terviseprogrammi rakendamise seisukohast olulistes tehnilistes või teaduslikes küsimustes asjaomaste detsentraliseeritud asutuste ja sõltumatute tervishoiuekspertide seisukohti.
  • Programmi rakendab Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA).

Assotsieerunud kolmandad riigid

Programmiga „EL tervise heaks“ on ühinenud Norra, Island, Ukraina ja Moldova.

Norra ja Islandi (EFTA riigid) ühinemist programmiga „EL tervise heaks“ ja selles osalemist reguleeritakse EMP lepingu protokolliga nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

Euroopa Komisjon allkirjastas Ukraina, Moldova ja Montenegro ametiasutustega assotsieerimislepingu, millega antakse kõnealustele riikidele juurdepääs ELi rahastamisele.

Rahastamine ja hanked

Rahastamisvõimalused programmi „EL tervise heaks“ raames on avaldanud Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA). Konkursikutsed ja pakkumiskutsed leiate HaDEA veebilehtedelt.

Koostoime ja vastastikune täiendavus muude fondidega

Terviseprobleemid on oma olemuselt valdkondadevahelised. Programmi „EL tervise heaks“ rakendamist toetavad muud liidu programmid, poliitikavaldkonnad, vahendid ja meetmed:

Lisateave

Eelmised terviseprogrammid

Alates 2003. aastast on ELi terviseprogrammid aidanud koguda teadmisi ja tõendeid, mis on aluseks teadlikule poliitikakujundamisele ja edasistele uuringutele. Programmid hõlmavad häid tavasid, vahendeid ja meetodeid, mis on kasulikud nii rahvatervise kui ka kodanike jaoks (näiteks diagnostiliste testide parandamine, liikmesriikide toetamine vähktõve vastase riikliku tegevuskava koostamisel, patsiendihoolduse parandamine).