Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
etet
Public Health

Euroopa ravimistrateegia

 

Uudised

Komisjon võttis 26. aprillil 2023 vastu ettepaneku uue direktiivi ja uue määruse kohta, millega vaadatakse läbi ja asendatakse kehtivad üldised ravimialased õigusaktid. 

25. novembril 2020 vastu võetud Euroopa ravimistrateegia (lugejasõbralik versioon) eesmärk on luua tulevikukindel õigusraamistik ning toetada ravimitööstust teadusuuringute ja patsientideni jõudvate ja nende ravivajadusi rahuldavate tehnoloogialahenduste edendamisel ning samal ajal tegelda ka turutõrgetega. Samuti võetakse strateegias arvesse koroonaviiruse pandeemia tõttu ilmsiks tulnud puudusi ja nähakse ette asjakohased meetmed süsteemi tugevdamiseks.

Strateegia põhineb neljal sambal, mis sisaldavad nii seadusandlikke kui ka muid meetmeid:

  • tagada patsientidele taskukohaste ravimite kättesaadavus ja tegeleda rahuldamata ravivajadustega (nt antimikroobikumiresistentsuse ja harvikhaiguste valdkonnas);
  • toetada ELi ravimitööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust ja kestlikkust ning kvaliteetsete, ohutute, tõhusate ja keskkonnahoidlikumate ravimite väljatöötamist;
  • tõhustada kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanisme, toetada mitmekesiseid ja turvalisi tarneahelaid, vähendada raviminappust;
  • tagada tugev ELi hääl maailmas ning edendada sel eesmärgil kõrgetasemelisi kvaliteedi-, tõhusus- ja ohutusstandardeid.

Algatus on kooskõlas uue Euroopa tööstusstrateegiaga (lugejasõbralik versioon) ja prioriteetidega, mis on esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes, Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas ja Euroopa digistrateegias.

Sektori ees seisvad väljakutsed

Inimesed kogu ELis loodavad saada kasu võrdsest juurdepääsust ohututele, kaasaegsetele ja taskukohastele ravimeetoditele. Ravimitel on oluline roll, sest need võimaldavad haiguste diagnoosimist, ravi ja ennetamist. Euroopa ravimisektor annab kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomisega ja innovatsiooni tehtavate investeeringutega olulise panuse ELi majandusse.

Digitehnoloogia ja innovatsioon tegelikes tingimustes saadud andmete kasutamisel avavad uusi võimalusi ravimite väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Uuenduslikud ravimeetodid ei jõua aga kõigi patsientideni kogu Euroopas ühesuguse kiirusega ning vajalikud ravimid ei pruugi olla nappuse tõttu patsientidele kättesaadavad. Enneolematu koroonaviiruse pandeemia näitas veelgi, kui oluline on kriisikindel süsteem ja ravimite kättesaadavuse tagamine igas olukorras.

Euroopa elanikkond samal ajal vananeb ning EL seisab silmitsi suureneva haiguskoormuse ja esilekerkivate terviseohtudega, nagu COVID-19. Lisaks on tervisesüsteemidel ja patsientidel raske kanda ravimitega seotud kulusid. EL sõltub ravimite ja nende toimeainete importimisel üha enam ka kolmandatest riikidest. Samuti valmistavad muret sellised küsimused nagu antimikroobikumiresistentsus ja ravimite keskkonnasäästlikkus.

Ravimistrateegia on poliitiline vahend, millega soovitakse eespool kirjeldatud eesmärkide abil need olulised probleemid lahendada ja kohandada lähiaastatel ELi ravimisüsteemi.

Rakendamine

Euroopa ravimistrateegiat käsitleva teatise peamine juhtalgatus on olnud ELi ravimialaste õigusaktide reform. Seetõttu avaldati 2023. aasta aprillis lõpuks ettepanekud võtta vastu uus direktiiv ja uus määrus, millega vaadatakse läbi ja asendatakse kehtivad ravimialased õigusaktid, sealhulgas harvikhaigusi ja lapsi käsitlevad õigusaktid.

Konsultatsioonid

Alates ravimistrateegia tegevuskava avaldamisest 2020. aasta juunis on komisjon korraldanud mitmeid konsultatsioone ja kohtumisi, et saada infot strateegia kavandamiseks.

Komisjon on võtnud arvesse huvitatud isikute ja üldsuse seisukohti ja prioriteete ning teinud nõuandekomiteede raames tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega.

Rakendusetapis kavandatakse läbi viia täiendavaid konsultatsioone.

Üldiste ravimialaste õigusaktide läbivaatamisega seotud konsultatsioonid:

.
Euroopa ravimistrateegiat käsitleva teatisega seotud konsultatsioonid:

Lisateave

Muu seotud teave