EL ei ole antimikroobikumiresistentsuse ohu märkamisel üksi ja tegeleb selle küsimusega kõrgeimal poliitilisel tasandil. Paljud väljaspool ELi asuvad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võtavad samuti meetmeid selle pakilise üleilmse probleemi lahendamiseks.
Rahvusvaheline koostöö on põhielement nii 2017. aasta antimikroobikumiresistentsuse vastases tegevuskavas kui ka antimikroobikumiresistentsust käsitlevas nõukogu 2023. aasta soovituses, milles kirjeldatakse meetmeid ELi osaluse suurendamiseks üleilmsetes antimikroobikumiresistentsuse vastastes algatustes.
Hiljutistest G7 (oktoober 2024) ja G20 (oktoober 2024) avaldustest nähtub, et probleemi ulatus nõuab kooskõlastatud üleilmset juhtimist, milles järgitakse terviseühtsuse põhimõtet.
Üleilmsel tasandil teeb komisjon tihedat koostööd neljapoolse liidu ja neljapoolse antimikroobikumiresistentsuse ühissekretariaadiga.
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tegeleb antimikroobikumiresistentsuse vastase üleilmse tegevuskava rakendamisega.
- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonil (FAO) on oluline roll valitsuste, tootjate, kauplejate ja muude sidusrühmade toetamisel, et võtta meetmeid antimikroobikumide kasutamise minimeerimiseks ja antimikroobikumiresistentsuse tekke vältimiseks. FAO vaatas läbi ka oma antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise tegevuskava aastateks 2021–2025.
- Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH) tegeleb antimikroobikumiresistentsuse ennetamisega kogu maailmas, kasutades selleks eri meetmeid, nagu antimikroobikumide vastutustundliku ja mõistliku kasutamise edendamine veterinaarmeditsiinis, et säilitada nende ravitoime nii loomadel kui ka inimestel, ning loomakasvatuses kasutatavate antimikroobikumide koguste parem tundmine ja seire.
- ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) töötab selle nimel, et pakkuda teaduspõhiseid tõendeid, mis võivad olla aluseks antimikroobikumiresistentsuse strateegiatele, ja tagada, et terviseühtsuse põhimõttele tuginevas vastuses antimikroobikumiresistentsusele võetakse piisavalt arvesse keskkonnamõõdet.
Euroopa Komisjon toetab antimikroobikumiresistentsuse valdkonna mitme sidusrühma partnerlusplatvormi ja osaleb selles aktiivselt, et aidata luua ühine üleilmne visioon ja saavutada antimikroobikumiresistentsuse küsimuses suurem konsensus.
2024. aasta septembris toimus ÜRO Peaassamblee teine kõrgetasemeline antimikroobikumiresistentsuse teemaline kohtumine, mille eesmärk oli suurendada üleilmseid kohustusi antimikroobikumiresistentsusega võitlemiseks. Uues poliitilises deklaratsioonis, mille on heaks kiitnud ÜRO liikmesriigid, sealhulgas ELi liikmesriigid, on võetud kohustus võtta konkreetseid meetmeid antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks kõigis sektorites, lähtudes terviseühtsuse põhimõttest, milles tunnistatakse, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel lahutamatult seotud.
Lisaks võeti 2024. aasta novembris Saudi Araabias toimunud neljandal üleilmsel kõrgetasemelisel antimikroobikumiresistentsuse teemalisel kõrgetasemelisel ministrite konverentsil vastu Jiddahi deklaratsioon kohustuste kohta, millega muuta mõned ÜRO Peaassamblee poliitilise deklaratsiooni elemendid konkreetseteks meetmeteks.
EL pakub ka arengualast suutlikkust ja toetab antimikroobikumiresistentsusega seotud meetmeid väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, eelkõige ÜRO antimikroobikumiresistentsuse mitmepoolse sihtfondi (MPTF) kaudu, mis toetab antimikroobikumiresistentsusega seotud terviseühtsuse riiklike tegevuskavade rakendamist.
Komisjon ja teised Euroopa institutsioonid, sealhulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teevad Atlandi-üleses antimikroobikumiresistentsuse töörühmas (TATFAR) tihedat koostööd USA, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi valitsuste ja asjaomaste spetsialiseeritud asutustega.
Komisjon toetab ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tegevust antimikroobikumiresistentsuse majandusliku mõju hindamisel terviseühtsuse põhimõtte alusel. See hõlmab mitmesuguseid poliitikavalikuid antimikroobikumiresistentsuse küsimusega tegelemiseks ning sellise mõju hindamist, mida antimikroobikumiresistentsusega seotud kulud ja poliitika tööturule ja majandusele laiemalt avaldavad (OECD 2023. aasta aruanded: Embracing a One Health Framework to Fight Antimicrobial Resistance (terviseühtsuse põhimõtte raamistiku omaksvõtmine antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks); Fighting Antimicrobial Resistance in EU and EEA countries (võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu ELis ja EMP riikides)).
Lisaks on EL kindlalt toetanud antimikroobikumide vastutustundlikku kasutamist ning on aktiivselt edendanud meetmeid antimikroobikumiresistentsuse tekke ja leviku vähendamiseks toiduahelas Codex’i antimikroobikumiresistentsuse töörühma (TFAMR) kaudu aastatel 2007–2011 ja 2017–2021. Nende jõupingutuste tulemusena on koostatud kaks suunist ja käitumisjuhend, mis on nüüd kättesaadav konsolideeritud väljaandes ja milles antakse juhiseid, et aidata valitsustel töötada välja ja rakendada tõhusaid strateegiaid toidutekkelise antimikroobikumiresistentsuse ohjamiseks.
