EL ei ole antimikroobikumiresistentsuse ohu märkamisel üksi ja tegeleb selle küsimusega kõrgeimal poliitilisel tasandil. Paljud ELi mittekuuluvad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad selle probleemiga. Rahvusvaheline koostöö on antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava põhielement. Hiljutistest G7 avaldustest (oktoobris 2015, juunis 2015, aprillis 2016, novembris 2017, juunis 2021) ja G20 avaldustest (mais 2017, oktoobris 2018, oktoobris 2019, novembris 2020, septembris 2021) nähtub, et probleemi ulatus eeldab kvalitatiivset hüpet rahvusvahelises teadlikkuses ja jõupingutusi kooskõlastatud üleilmse juhtimise tagamiseks.
Üleilmsel tasandil teeb komisjon tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) ja on kaasatud üleilmse antimikroobikumiresistentsuse vastase tegevuskava rakendamisse WHO poolt.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonil (FAO) on oluline roll valitsuse, tootjate, kauplejate ja muude sidusrühmade toetamisel, et võtta meetmeid antimikroobikumide kasutamise minimeerimiseks ja antimikroobikumiresistentsuse tekke vältimiseks. FAO vaatas läbi ka oma antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise tegevuskava aastateks 2021–2025.
Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) tunnistab samuti, et antimikroobikumiresistentsus on üleilmne inimeste ja loomade terviseprobleem, ning edendab antimikroobikumide vastutustundlikku ja mõistlikku kasutamist, et säilitada nende ravitoime nii loomadel kui ka inimestel. OIE tegeleb antimikroobikumiresistentsuse ennetamisega kogu maailmas, kasutades selleks eri meetmeid, nagu antimikroobikumide vastutustundliku ja mõistliku kasutamise edendamine veterinaarmeditsiinis ning loomakasvatuses kasutatavate antimikroobikumide koguste parem tundmine ja seire.
WHO, FAO ja OIE jagavad vastutust antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses ning on loonud antimikroobikumiresistentsust käsitleva kolmepoolse liidu ja selle liidu sekretariaadi. FAO, OIE ja WHO antimikroobikumiresistentsust käsitlev kolmepoolne liit teevad tihedat koostööd ÜRO Keskkonnaprogrammiga, et kaasata ka keskkonnamõõde.
ÜRO antimikroobikumiresistentsuse koordineerimisrühma soovituste põhjal on loodud või on loomisel kolm antimikroobikumiresistentsuse üleilmset juhtimisstruktuuri: üleilmne juhtide rühm (GLG), et tugevdada üleilmset poliitilist hoogu ja juhtrolli antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas, tõendite sõltumatu rühm ja partnerlusplatvorm.
Komisjon ja teised Euroopa institutsioonid, sealhulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teevad Atlandi-üleses antimikroobikumiresistentsuse töörühmas (TATFAR) ühtlasi tihedat koostööd USA, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi valitsuste ja asjaomaste spetsialiseeritud asutustega.
Komisjon toetab ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tegevust antimikroobikumiresistentsuse majandusliku mõju hindamisel terviseühtsuse põhimõtte alusel. See hõlmab mitmesuguseid poliitikavalikuid antimikroobikumiresistentsuse küsimusega tegelemiseks ning antimikroobikumiresistentsusega seotud kulude ja poliitika mõju hindamist tööturule ja majandusele laiemalt.
Ka rahvusvahelisel tasandil teevad riigid koostööd antimikroobikumiresistentsust käsitleva valitsustevahelise töökonna kaudu, kes annab aru codex alimentarius’e komisjonile.
