Koostöö selle nimel, et kõik saaksid kasu jätkusuutliku tuleviku pärandist
Tervise, võrdsuse ja heaolu Euroopa partnerluse EuroHealthNet direktor Caroline Costongs toetab parema tervise ja väiksema ebavõrdsuse sidumist kliimaalgatustega, mida ta nimetab „kolmekordse kasuteguriga“ lähenemiseks. Ta tugineb ELi rahastatud algatuse INHERIT, mille lõppkonverents toimus 10. detsembril 2019, tulemustele.
Miks siduda keskkond ja võrdsus tervisega?
Kliima- ja ökoloogilised kriisid kujutavad endast tõsist ohtu rahvatervisele. Nende probleemide lahendamine on kiireloomuline ning nõuab valitsustelt, ettevõtetelt, kogukondadelt ja üksikisikutelt muudatusi. Ka tervishoiusektoril on keskne roll mitte ainult tervishoiusüsteemide keskkonnahoidlikumaks muutmisel, vaid ka selle koostöövõimaluse kasutamisel, et võimaldada ja soodustada jätkusuutlikku ja tervislikku käitumisharjumuste muutmist.
Samuti peame tunnistama, et kliimamuutused mõjutavad kõige rängemini sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ning just nemad saavad kliimameetmete võtmisest kõige vähem kasu. Algatuse INHERIT raames analüüsiti nelja aasta jooksul tervise, keskkonna ja võrdsuse vahelisi seoseid. Selle järelkajana kutsutakse nüüd üles järgima kolmekordse kasuteguriga integreeritud lähenemist, et lahendada omavahel seotud keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid probleeme: vähendada keskkonnamõju, parandada tervisenäitajaid ja suurendada tervisealast võrdsust.
Kuidas neid muudatusi tegelikkuses ellu viia?
Asjad muutuvad üksnes siis, kui kõik vaatavad ühes suunas. Peame julgustama kogukondi võtma meetmeid, pakkudes neile näiteks stardiraha ja poliitilist toetust.
Vaadake näiteks Rotterdamis asuvat kogukonnaaeda Food Garden, mis pakub madalama sissetulekuga peredele mahetoitu. Vabatahtlike töötajate kaasabil tegutsev ettevõtmine kasutab hübriidset ärimudelit (rahastatakse era-, ühis- ja avaliku sektori vahenditest). Sellel on mitmeti positiivne mõju: see pakub tööalast koolitust ja aitab töötutel naasta tööturule, toodab tervislikku ja jätkusuutlikku toitu ning muudab linnapiirkonna roheliseks. Selline alt-üles lähenemisviis on muutuste jaoks väga oluline. Seda tuleks alates kohalikust tasandist kuni ELi tasandini kiiresti ja ulatuslikult soodustada ja toetada.
Food Garden on vaid üks algatus, mida INHERITi raames lähemalt vaadeldi: selle raames analüüsiti põhjalikult 15 kolmekordse kasuteguriga juhtumiuuringut 12 riigis, käsitledes säästvat ja tervislikku eluviisi (roheline ruum, energiatõhusus), liikumist (aktiivne transport) ja tarbimist (toidu tootmine ja tarbimine). Saadud õppetunnid võivad aidata poliitikakujundajatel võtta vastu integreeritud lähenemisviisi, siduda erinevaid eelarveid omavahel ja ühtlustada õigusakte, et soodustada ettevõtlikkust.
Kas üksikisikud saavad ka midagi ette võtta?
Kindlasti! Ükski samm ei ole liiga väike, et olla suureks abiks. Inimeste isiklikud valikud võivad aidata meil üle minna jätkusuutlikumale ühiskonnale. Kuid oluline on mitte süüdistada inimesi nende praeguses käitumises. Me kõik teame, et seda on raske muuta: meil peab selleks olema motivatsioon, suutlikkus ja võimalus. Otsus teha asju teisiti võib vaesemate ja ebasoodsamas olukorras olevate inimeste jaoks olla raskem, sest neid kammitsevad nende igapäevased olud. Poliitikakujundajad saavad aidata, luues sotsiaalse ja füüsilise keskkonna, mis lihtsustab inimestel positiivsete muudatuste tegemist. Samuti peame muutma tervisliku ja jätkusuutliku toidu, rohelise ruumi ja aktiivse transpordi atraktiivseks ja taskukohaseks.
Juhtivad ELi, riiklikud ja kohalikud poliitikakujundajad, teadlased ja majandusteadlased arutasid neid teemasid INHERITi lõppkonverentsil. Nüüd on aeg toetada neid sõnu kiirete meetmetega ja luua jätkusuutlik maailm, mis pakub tulevastele põlvkondadele tõelist pärandit.
ELi tasandi meetmed
|
Euroopa Komisjon – Tervis ja toiduohutus |
Uudised
|
Konverentsil jagati olulisi teadmisi selle kohta, kuidas komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid võtavad integreeritud meetmeid kestliku arengu eesmärkide ja INHERITi kolmekordse kasuteguri saavutamiseks, kuidas omavalitsused rakendavad uuenduslikke lahendusi ja kas majanduskasv on jätkusuutlik. |
|
Rakendage teooriat praktikas! Hankige INHERITi poliitikavahendite komplekt! Kuidas saate kaasa aidata kolmekordse kasuteguri saavutamisele ning panustada tervislikuma, õiglasema ja jätkusuutlikuma tuleviku loomisse? Tutvuge nende ideedega ja jagage neid! |
|
INHERITi poliitikaülevaated annavad juhiseid jätkusuutlikeks muutusteks Nendes poliitikaülevaadetes antakse INHERITi raames juhiseid kolmes olulises valdkonnas, mis on jätkusuutlike muutuste keskmes: integreeritud juhtimine, käitumisharjumuste muutmine ja tervisealane võrdsus. |
|
Heade tavade õppetunnid tuginevad 15-le programmi INHERIT juhtumiuuringule ning nende eesmärk on toetada valitsussektori ja valitsusväliseid osalejaid, praktikuid ja teadlasi, kes töötavad eri sektorites, et saavutada tervise ja keskkonnasäästlikkuse seisukohast vastastikune kasu ning eelkõige toetada vaesemaid ja sotsiaalmajanduslikult ebasoodsamas olukorras olevaid rühmasid. |
|
Milline oleks tervem, võrdsem ja jätkusuutlikum Euroopa 2040. aastal? Vaadake ise! Algatuse INHERIT raames tutvustatakse nelja positiivset stsenaariumi selle kohta, milline võiks Euroopa välja näha 2040. aastal. Uurige lähemalt, kuidas nad koostasid stsenaariumid 2040. aastaks, lugedes aruannet „Reaching the Triple-Win“ ning tehke tutvust Adami, Tereza, Milani ja Isabella säästva elustiiliga. |
|
Viige teadusuuringud ellu – õppige kasutama INHERITi mudelit INHERITi mudel aitab kaasa süsteemsele mõtlemisele integreeritud juhtimise saavutamiseks. See aitab mõista, kuidas mitmed tegurid mõjutavad keskkonda nii siin ja praegu kui ka laiemas ökosüsteemis ja tulevaste põlvkondade jaoks. |
|
INHERITi andmebaasi on koondatud üle 100 paljulubava tava elamise (roheline ruum, energiatõhusus), liikumise (aktiivne transport) ja tarbimise (säästev toidu tootmine ja tarbimine) valdkondades. |
|
Asepresident Timmermans tutvustas teatist Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmiste sammude kohta, mis hõlmab kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning juhtimist ELis ja kogu maailmas. |
|
WHO aruanne kirjeldab keskkonnast tuleneva tervisealase ebavõrdsuse ulatust Aruandes kasutatakse 19 ebavõrdsuse näitajat linna-, eluaseme- ja töötingimuste, põhiteenuste ja vigastuste kohta, et võrrelda kõigis WHO Euroopa piirkonna riikides esinevat ebavõrdsust. Tõendid kinnitavad, et keskkonnaohud ähvardavad eelkõige sotsiaalselt kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi. |
|
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon annab aru kliimameetmete hoogustamise kohta Oma aruandes „Kliimameetmete hoogustamine: poliitika ümberorienteerimine heaoluprisma kaudu“ (september 2019) keskendub OECD vajadusele kujundada ümber üldised poliitikaeesmärgid (muu hulgas) transpordi, toidu ja energeetika valdkonnas. |
|
„Meie eesmärk on saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. See on ka pikaajaline majanduslik kohustus: need, kes tegutsevad esimesena ja kõige kiiremini, saavad ökoloogilise ülemineku võimalustest kasu. Ma soovin, et Euroopa oleks esirinnas.“ |
Terviseprogrammi projektid
|
EuroHealthNet – tervise, võrdsuse ja heaolu Euroopa partnerlus EuroHealthNet keskendub tervisenäitajate parandamisele ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele tervist mõjutavate sotsiaal-majanduslike ja keskkonnateguritega seotud meetmete abil, integreerides kestliku arengu eesmärgid ja aidates kaasa tervishoiusüsteemide ümberkujundamisele. |
|
JAHEE – tervisealase võrdsuse Euroopa ühismeede Projekti peamine eesmärk on parandada ELi kodanike tervist ja heaolu ning saavutada tervisenäitajates suurem võrdsus, keskendudes elustiiliga seotud tervisealase ebavõrdsuse sotsiaal-majanduslikele teguritele. Eelkõige on tähelepanu all rändajad, kellel võib olla probleeme juurdepääsuga tervishoiuteenustele. |
|
Selle ühismeetme raames teevad koostööd 42 partnerit 21 Euroopa riigist, et viia ellu mittenakkuslike haiguste teemalisi katseprojekte ja saada praktilisi õppetunde. |