Põhisisu juurde
Public Health

2021. aastal töötasid Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid välja ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku, mis võimaldas väljastada ja kontrollida ühiseid ja koostalitlusvõimelisi COVID-tõendeid kui vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemistõendeid.

ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemiga on ühendatud kokku 78 riiki ja territooriumi ja see aitas kaitsta vaba liikumist ELis COVID-19 pandeemia ajal. 2023. aasta juunis lisas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ELi digitaalse COVID-tõendi tehnoloogia üleilmse digitaalse tervisetõendite võrgustikku.

Komisjon ja ELi liikmesriigid kasutasid COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks ka mobiilseid kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendusi. Need vahendid aitasid minimeerida viiruse levikut nii riiklikul tasandil kui ka piiriüleselt ning kiirendasid normaalse elu juurde tagasipöördumist ELis.

ELi digitaalne COVID-tõend

ELi digitaalne COVID-tõend oli digitaalne tõend selle kohta, et inimesed olid vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või neil oli COVID-19 testitulemus. Seega hõlmab ELi digitaalne COVID-tõend kolme liiki tõendeid: vaktsineerimis-, läbipõdemis- ja testimistõendeid.

E-tervise võrgustik tegi ELi ametite, terviseohutuse komitee, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja muude institutsioonidega COVID-19 vastases koordineeritud võitluses koostööd. Näiteks tehti koostööd COVID-tõendite rakendamisel.

2023. aastal tunnustas ELi digitaalse COVID-tõendi edu Euroopa Ombudsman, kes andis õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadile, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadile ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraadile innovatsioonikategoorias Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinna.

ELi digitaalne COVID-tõend pärast määruse (EL) 2021/953 kehtivuse lõppemist

ELi digitaalset COVID-tõendit käsitlevat määrust hakati kohaldama 1. juulil 2021 ning see kaotas kehtivuse 30. juunil 2023.

Euroopa Komisjon ja WHO allkirjastasid mittesiduva halduskokkuleppe, milles lepiti kokku koostöös ELi digitaalse COVID-tõendi raamistiku kasutuselevõtuks WHO poolt ja üleilmse digitaalse tervisetõendite võrgustiku edasiarendamiseks.

See üleilmne süsteem aitab hõlbustada üleilmset liikuvust ja kaitsta inimesi kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas pandeemiate eest.

Selle kokkuleppe alusel võttis WHO kasutusele ELi digitaalse COVID-tõendi raamistiku ja käivitas 2023. aasta juunis üleilmse digitaalse tervisetõendite võrgustiku (GDHCN). Praegu toetab GDHCN üksnes ELi digitaalse COVID-tõendi laadsete tõendite kontrollimist.

Seda võiks siiski laiendada muudele kasutusviisidele, nagu rahvusvahelise vaktsineerimis- või profülaktikatõendi digiteerimine, retseptide piiriülene kontrollimine, rahvusvaheline patsiendi koondteave, vaktsineerimistõendite kontrollimine nii riigi sees kui ka piiriüleselt ning rahvatervise spetsialistide sertifitseerimine (WHO Akadeemia kaudu).

27. juunil 2023 vastu võetud nõukogu soovituses julgustatakse kõiki liikmesriike WHO süsteemiga ühinema ja jätkama taotluse korral COVID-19 tõendite väljastamist.

Üleminekuperiood

2023. aasta juunis vastu võetud nõukogu soovituses väljendatakse heameelt komisjoni kavatsuse üle säilitada ELi lüüsi üleminekuperiood 2023. aasta detsembri lõpuni. See annab ELi liikmesriikidele, ELi digitaalse COVID-tõendi lüüsiga ühendatud kolmandatele riikidele ja territooriumidele piisavalt aega, et teha vajalikud muudatused ja astuda samme, et ühineda üleilmse digitaalse tervisetõendite võrgustikuga.

Üleminekuperioodil sünkroniseeritakse need kaks süsteemi nii, et sertifikaate saaks kontrollida sõltumata sellest, millise lüüsiga on väljastav ja kontrolliv riik ühendatud, tingimusel et tõendid on välja antud standardite ja tehnoloogiliste süsteemide alusel. Need süsteemid peavad olema koostalitlusvõimelised ELi lüüsi usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende autentsust, kehtivust ja terviklust.

Õigusaktid

Usaldusraamistik ja üksikasjalikud tehnilised kirjeldused

E-tervise võrgustik on avaldanud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, milles kirjeldatakse vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite koostalitlusvõime mehhanisme. Tehnilised kirjeldused on esitatud allpool.

Etalonteostused on avaldatud ja kättesaadavad avatud lähtekoodina.

Tehnilised kirjeldused võeti vastu komisjoni rakendusotsustena. Lihtsuse huvides on allpool esitatud konsolideeritud versioon. Neid tehnilisi kirjeldusi kasutab ka WHO üleilmne digitaalse tervisetõendite võrgustik.

Järgmistes e-tervise võrgustiku suunistena avaldatud tehnilistes kirjeldustes on selgitused ja juhised, mis täiendavad vastuvõetud komisjoni rakendusotsuseid.

Avatud lähtekoodiga etalonteostus
ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusnimekirja leheküljel on võimalik alla laadida ELi digitaalse COVID-tõendi allkirjastajate sertifikaatide arhiivi.

Mobiilsed kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused

Mobiilsed kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused aitasid vähendada COVID-19 levikut, teavitades inimesi sellest, kas nad on olnud viiruse suhtes positiivse tulemuse andnud inimeste lähedal, ning julgustades neid teavitama tervishoiuasutusi ja paluma tuge.

Kasutajatel oli võimalik vabatahtlikult paigaldada kontaktide jälgimise rakendused, mis tuginesid eraelu puutumatuse kaitsmiseks Bluetoothi distantsi jälgimise tehnoloogiale.

E-tervise võrgustik andis liikmesriikidele välja ühise ELi meetmepaketi kontaktide jälgimise rakenduste kohta ning koostas põhjalikud koostalitlusvõime suunised ja tehnilised kirjeldused.

Selle põhjal võttis Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris kasutusele kogu ELi hõlmava lüüsi, et võimaldada piiriülest koostalitlusvõimet rakenduste ja 19 sellega järk-järgult ühendatud riigi vahel. See võimaldas kasutajatel reisida ühe rakendusega, mis oli ühendatud koostalitlusvõime lüüsiga, ja saada hoiatusi, kui nad võisid olla COVID-19ga kokku puutunud, olles olnud pikemaajaliselt kontaktis või lähikontaktis kellegagi, kes on nakatunud.

Riiklikud ametiasutused lõpetasid selliste kontaktide jälgimise rakenduste kasutamise, kui neid enam ei vajatud, ning 2023. aasta veebruaris suleti kogu ELi hõlmav lüüs.

Kaasvastutus ja andmekaitse

Piiriülene andmevahetus riiklike kontaktide jälgimise ja hoiatamise mobiilirakenduste vahel määratleti vastavas komisjoni rakendusotsuses. Lüüsiteenuses osalevad ELi liikmesriigid, keda esindavad määratud riiklikud asutused või organid, olid lüüsi andmetöötluse kaasvastutavad töötlejad.

Euroopa Komisjon koostas dokumendi, milles antakse teavet Euroopa liidenduslüüsiteenuse kohta, mida liikmesriigid kui vastutavad töötlejad saaksid kasutada sisendina oma andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel, et vahetada lüüsi kaudu isikuandmeid.

Lisateave

Kõik e-tervise võrgustiku suunised ja tehnilised dokumendid kontaktide jälgimise rakenduste ja Euroopa liidenduslüüsiteenuse (EFGSi) kohta