Vaimset tervist käsitlev ELi terviklik lähenemisviis
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 2022. aasta septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et komisjonil on kavas esitada 2023. aastal uus terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele.
7. juunil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles käsitletakse kõikehõlmavat lähenemisviisi vaimsele tervisele. See aitab liikmesriikidel ja sidusrühmadel võtta kiiresti meetmeid vaimse tervise probleemide lahendamiseks.
Teatis on uue lähenemisviisi lähtepunkt. Pärast ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide, sidusrühmade ja kodanikega on välja töötatud terviklik, ennetusele suunatud ja paljusid sidusrühmi hõlmav lähenemisviis vaimsele tervisele.
Uues lähenemisviisis tunnistatakse, et vaimse tervisega on tugevalt seotud paljud poliitikavaldkonnad, nagu tööhõive, haridus, teadusuuringud, digiüleminek, linnaplaneerimine, kultuur, keskkond ja kliima. Selle valdkondadeülese lähenemisviisiga soovitakse võrdsustada füüsiline tervis vaimse tervisega.
Algatus tugineb olemasolevatele poliitilistele strateegiatele, lähenemisviisidele ja meetmetele. Teatises sisalduva 20 juhtalgatusega, mida rahastatakse 1,23 miljardi euroga, toetatakse liikmesriike otseselt ja kaudselt vaimse tervise tervikliku lähenemisviisi saavutamisel.
Komisjon avaldas 2024. aasta Euroopa vaimse tervise nädala puhul vaimse tervise kõikehõlmavat lähenemisviisi käsitleva teatise seireraamistiku.
Seda lähenemisviisi rakendatakse konkreetsete meetmete abil, millest saavad kasu riikide kodanikud ja tervishoiusüsteemid. Meetmeid juhivad riiklikud ametiasutused ja sidusrühmad ning koordineerib ja toetab horisontaalselt komisjon koostöös selliste rahvusvaheliste partneritega nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Rahvusvaheline Punane Rist ja Punane Poolkuu ning UNICEF.
Seireraamistikuga pakutakse korrapäraselt ajakohastatud teavet vaimse tervise kõikehõlmavat lähenemisviisi käsitlevast teatisest tulenevate meetmete rakendamise kohta.
Vaimse tervise olukord Euroopas
Riikide terviseprofiile käsitlevas 2023. aasta aruandes, mille koostasid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskus algatuse „Tervise seis ELis“ raames, esitati ülevaade vaimse tervise olukorrast kõigis ELi liikmesriikides, Norras ja Islandil.
Mured, ärevus ja depressioon, mida põhjustavad pandeemia laastavad tagajärjed, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine, töötus ja suurenevad elamiskulud ning digikeskkonna ja sotsiaalmeedia surve, on süvendanud juba niigi halvas seisus vaimse tervise probleeme, eriti laste ja noorte puhul.
Vaimse tervise probleemid jagunevad elanikkonnarühmade vahel ebaühtlaselt. Näiteks depressioon on levinum naiste seas ning väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega elanikkonnarühmades.
Meetmete võtmise vajadust rõhutati hiljutises Eurobaromeetri uuringus vaimse tervise kohta (oktoober 2023). Uuringust selgus, et peaaegu pooled Euroopa elanikud (46%) on viimase 12 kuu jooksul kogenud emotsionaalset või psühhosotsiaalset probleemi, näiteks masendust või ärevust.
Iga teine vaimse tervise probleemiga tegelev inimene ei otsinud abi spetsialistilt.
Juba enne COVID-19 pandeemiat kannatas ELis vaimse tervise probleemide all iga kuues inimene ning sellega seotud kulud ulatusid 4%ni SKPst.
Vaimse tervise probleemidest põhjustatud kogukulud moodustavad ELi 27 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis hinnanguliselt kokku üle 4% SKPst ehk üle 600 miljardi euro (2018. aasta aruanne „Health at a Glance“).
2022. aasta aruanne „Health at a Glance“ näitas, et peaaegu iga teine noor eurooplane leiab, et vaimse tervisega seotud abivajadus on katmata, ning et pandeemia ajal suurenes mitmes ELi riigis depressiooni sümptomitest teatanud noorte osakaal üle kahe korra.
Seetõttu on vaja jätkuvalt investeerida vaimsesse tervishoidu ja tervishoiusüsteemide reformidesse, sealhulgas vaimse tervise valdkonna töötajatesse, ning lõpetada vaimse tervisega seotud häbimärgistamine ja diskrimineerimine.
Praeguste probleemide ulatus nõuab täiendavaid meetmeid, et hoida ära püsivaid kahjusid nooremale põlvkonnale.
Selleks on vaja prioriteediks seada ennetus, sealhulgas tegeleda käitumuslike riskitegurite ning sotsiaalsete, keskkonna- ja kaubanduslike teguritega, ning rakendada konkreetseid ja ulatuslikke algatusi vaimse tervise edendamiseks ja psüühikahäirete ennetamiseks.
See aitab saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja mittenakkuslikke haigusi käsitlevaid WHO eesmärke.
Ülevaade vaimse tervisega seotud meetmetest
Vaimne tervis on komisjoni prioriteet ning komisjon on viimase 25 aasta jooksul toetanud meetmeid ja projekte, millega parandatakse inimeste vaimset tervist.
Ülevaade praegustest meetmetest ja vahenditest
1. Parimad ja paljutõotavad tavad
Euroopa Komisjoni parima tava portaal aitab koguda, vahetada ja rakendada parimaid ja paljutõotavaid tavasid ELi liikmesriikides.
Liikmesriigid seadsid 2018. aastal parimate tavade rakendamise valdkonnas prioriteediks vaimse tervise.
2019. aasta mais tutvustati esialgset valikut parimatest tavadest ELi liikmesriikidele, kes järjestasid need seejärel vastavalt oma riiklikele prioriteetidele.
Kolmest pingerea tipus olevast tavast viiakse praegu ellu kahte algatust, mida toetatakse rahaliselt kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi 2020. aasta töökava kaudu.
Ühismeetmega ImpleMENTAL viiakse ellu Belgia vaimse tervise süsteemi reformi, mis keskendub kliendikesksete kogukonnapõhiste teenuste tugevdamisele, ja Austria mitmetasandilist enesetapuennetuse programmi.
See meede toob kokku 21 liikmesriiki ja seda toetatakse 5,4 miljoni euroga.
WHO Euroopa piirkondlik büroo toetab ImpleMENTALi koolitus- ja suutlikkuse suurendamise alast tööd rahalist toetust käsitleva lepingu alusel eesmärgiga käsitleda vaimset tervist poliitikavaldkondade üleselt. Selleks on programmi „EL tervise heaks“ 2022. aasta tööprogrammi raames kasutada 11 miljonit eurot.
Projekti „European Alliance Against Depression-Best“ kaudu viiakse ellu programmi, mille raames saavad inimesed kasutada vahendit iFightDepression, et kerge kuni mõõduka depressiooni korral ise oma sümptomeid hallata.
Selles projektis, mida Euroopa Komisjon toetab 1,6 miljoni euroga, osaleb praegu 10 liikmesriiki.
Projektid „Icehearts Europe“ ja „Let’s Talk About Children“ on suunatud laste ja noorte erivajadustele ning projektidega püütakse parandada noorte vaimset tervist ja heaolu.
2023. aasta juulis avaldati konkursikutse parimate ja paljutõotavate tavade leidmiseks vaimse tervise valdkonnas. Konkursi raames valiti välja 29 parimat või paljutõotavat tava. Need tavad on kättesaadavad Euroopa Komisjoni parima tava portaali vaimse tervise parimate ja paljutõotavate tavade ELi andmekogus.
11.–13. märtsil 2024 toimus veebiturg, kus nende 29 tava omanikud tutvustasid neid üksikasjalikult ELi liikmesriikide esindajatele, kes on huvitatud nende ülevõtmisest oma riigis.
2. Algatus „Koos oleme tervemad“
Vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi aluseks on komisjoni poolt 2022. aasta juunis esitatud algatus „Koos oleme tervemad“, mille raames tegeletakse mittenakkuslike haigustega ELis.
Selle algatusega aidatakse liikmesriikidel määrata kindlaks ja rakendada järgmist:
- tõhusad poliitikameetmed ja tegevused peamiste mittenakkuslike haiguste põhjustatava koormuse vähendamiseks,
- parandada inimeste tervist ja heaolu,
- vähendada tervisealast ebavõrdsust.
Psüühika- ja neuroloogilised häired on üks viiest põhivaldkonnast, millele selles algatuses keskendutakse.
ELi liikmesriigid ja sidusrühmad on algatuse ühiselt välja töötanud ja sellega toetatakse mõjukate meetmete rakendamist valdkonna igas aspektis, st alates heaolu edendamisest ja varajasest ennetamisest kuni pikaajaliste probleemidega inimeste sotsiaalse kaasamiseni.
Algatuses kindlaksmääratud töö vaimse tervise valdkonnas hõlmab nelja prioriteetset teemaderingi:
- kuidas luua vaimset tervist toetavaid tingimusi ja suurendada inimeste vastupanuvõimet, käsitledes vaimse tervisega seotud küsimusi kõigis poliitikavaldkondades;
- kuidas edendada vaimset heaolu ja ennetada psüühikahäirete kujunemist;
- kuidas paremini tagada õigeaegne ja võrdne juurdepääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele;
- kuidas kaitsta vaimse tervisega seonduvaid õigusi, suurendada psüühikahäiretega inimeste sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaimse tervise probleemidega seotud häbimärgistamise vastu.
Nende teemade alla kuuluvaid meetmeid viiakse juba ellu ja nendega jätkatakse kuni 2027. aastani.
3. Vaimse tervise alase suutlikkuse suurendamine ja koolitus
Riiklike vaimse tervise meetmete toetamiseks on komisjon koos WHO ja OECDga käivitanud projekte, et pakkuda tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise kaudu igale liikmesriigile kohandatud tuge vaimse tervise alaste parimate tavade levitamisel ja rakendamisel.
2024. aasta jaanuaris alanud projekti EU-PROMENS raames pakutakse valdkondadeülest vaimse tervise alast koolitust tervishoiutöötajatele, õpetajatele ning haridus- ja sotsiaaltöötajatele.
Lisaks pakutakse vahetusprogramme vaimse tervise spetsialistidele. ELi rahastab seda koolitus- ja vahetusprogrammi programmi „EL tervise heaks“ raames 9 miljonit euroga.
4. Häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemine
Selleks et aidata liikmesriikidel võidelda vaimse tervisega seotud häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu, moodustas komisjon rahvatervise eksperdirühma vaimse tervise allrühma raames häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastase töörühma.
Töörühm töötab välja vaimse tervisega seotud häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastased ELi suunised.
Vaimse tervise projektide rahastamine
Komisjon annab programmi „EL tervise heaks“ iga-aastaste tööprogrammide raames liikmesriikidele ja sidusrühmadele rahalist toetust vaimse tervise probleemide ennetamise ja lahendamise meetmete rakendamiseks.
Viimase kolme aasta jooksul on vaimse tervisega seotud rahvatervise projektidele, sealhulgas vaimse tervise süsteemi reformile eraldatud juba üle 30 miljoni euro.
Programmi „EL tervise heaks“ 2023. aasta tööprogrammi raames on selleks, et toetada vaimse tervise edendamist ja vaimse tervise probleemide ennetamist, eraldatud 18,5 miljonit eurot:
- 6 miljonit eurot liikmesriikide ametiasutustele, et nad saaksid teha ühismeetme raames koostööd vaimse tervise probleemide lahendamiseks;
- 4,5 miljonit eurot sidusrühmadele, et toetada vaimse tervise edendamise, vaimse tervise probleemide ennetamise ja ohjamisega seotud projekte.
Mõlemad meetmed on suunatud haavatavatele elanikkonnarühmadele, nagu rändajad, pagulased, romad ja Ukraina põgenikud.
- 8 miljonit eurot on eraldatud projektidele, mille eesmärk on tegeleda vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute ning nende hooldajate ja perekondade vaimse tervise probleemidega.
Rahalist toetust (6 miljonit eurot) antakse ka programmi „EL tervise heaks“ 2024. aasta tööprogrammi raames, et liikmesriigid saaksid teha koostööd ühismeetme kaudu, mille eesmärk on edendada terviklikku ja ennetavat lähenemisviisi vaimsele tervisele, et toetada haavatavaid rühmi.
Lisaks eraldatakse veel 2 miljonit eurot sidusrühmadele, et viia ellu projekte, millega toetatakse liikmesriikide tööd vaimse tervise edendamisel.
Neid ELi rahastatavaid projekte haldab Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA).
Juhtimine
Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et edendada tugevat vaimset tervist ja ennetada vaimse tervise häireid.
Koostöö ja teabevahetus liikmesriikidega toimuvad rahvatervise eksperdirühma vaimse tervise allrühmas. Selle liikmed jätkavad komisjoni nõustamist juhtalgatuste rakendamisel.
See allrühm teavitab komisjoni ka tervikliku lähenemisviisi ja muude vaimse tervisega seotud meetmete rakendamisest liikmesriikides.
Korrapärane suhtlus ja koostöö kõigi peamiste sidusrühmadega toimub spetsiaalse vaimse tervise võrgustiku kaudu ELi tervisepoliitika platvormil.
Sidusrühmade võrgustikku „Mental Health in All Policies“ juhib organisatsioon Mental Health Europe ning see on avatud nii tervishoiusektori kui ka muude sektorite sidusrühmadele, et jagada teadmisi ja anda poliitikasoovitusi.
Ukraina toetamine – põgenike ja pagulaste vaimne tervis
Pagulased ja põgenikud, eelkõige sõja eest põgenevad ukrainlased, vajavad stressi vähendamiseks vaimse tervise alast toetust ja varajast reageerimist.
Komisjon on eraldanud programmist „EL tervise heaks“ 31,2 miljonit eurot, et aidata Ukraina põgenikke, kes vajavad kiiresti vaimse tervise ja traumaabi.
Täpsemalt on Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsiooniga sõlmitud rahalise toetuse leping, et aidata Ukraina põgenikel tulla toime läbi elatud traumaga ja pakkuda neile tuge vaimse tervise taastamiseks.
Lisaks viivad sidusrühmad ELi 3 miljoni euro suuruse toetuse abil ellu nelja projekti:
- MESUR,
- Peace of Mind,
- Well-U,
- U-Rise.
Nende projektide eesmärk on pakkuda Ukraina põgenikele vaimse tervise alast tuge ning parandada rändajate ja pagulaste vaimset tervist ja psühholoogilist heaolu.
Lisaks pakub komisjon mitmesuguseid rändajate tervise teemalisi veebikursusi ja muid koolitusmaterjale järgmiste veebisaitide kaudu:
- ECDC virtuaalne akadeemia,
- võrgustik „Ränne ja tervishoid: koolitus spetsialistidele tervishoiupoliitika platvormil.
Kursused töötati välja kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi toel.
Vaimne tervis ja COVID-19
Pandeemia ja selle tagajärjed suurendasid vaimse tervise teenuste vajadust.
Aruandes „Health at a Glance: Europe 2020“ märgiti, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud majanduskriis on negatiivselt mõjutanud inimeste vaimset heaolu, millest annab tunnistust stressi-, ärevus- ja depressioonijuhtude kasv.
Vaimse tervise probleemid ohustavad eelkõige noori ja väiksema sissetulekuga inimesi.
Oluline osa pandeemia negatiivsest mõjust vaimsele tervisele tuleneb sellest, et juba varem vaimse tervise probleemidega kimpus olnud inimestele tervishoiuteenuste osutamine on olnud katkendlik.
Mõni kuu pärast pandeemia algust lõi tervishoiu ja toiduohutuse osakond oma tervishoiupoliitika platvormil spetsiaalse võrgustiku tervise- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmade organisatsioonidele, kus saab vahetada otseselt COVID-19ga seotud vaimse tervise alaseid tavasid ja teadmisi.
See virtuaalne võrgustik ja dokumendikogu, mida koordineerib organisatsioon Mental Health Europe, keskendub haavatavate rühmade, nagu kodutute, juba varem haigestunud inimeste ja eakate vajadustele.
EL andis programmi „EL tervise heaks“ 2021. aasta tööprogrammi raames 750 000 eurot selliste parimate tavade rakendamiseks kohapeal, mis aitavad otseselt lahendada vaimse tervise probleeme COVID-19 ajal.
Kaks projekti – MENTALITY ja STEP-IN tegelevad sellega, et suurendada teadlikkust COVID-19 pandeemia mõjust haavatavatele kogukondadele ja rakendada parimaid tavasid nende toetamiseks.
Euroopa Komisjon tunnustas 2021. aasta ELi terviseauhinnaga kogukonnapõhiseid algatusi, millega leevendati COVID-19 mõju vaimsele tervisele.
Auhinnatseremoonia toimus 4. mail 2022. Auhinna võitnud ja väljavalitud algatused on esitatud brošüüris COVID-19 mõju vaimsele tervisele käsitlevate algatuste kohta.
